Advokaadid augustilõpu alkomüügi piirangust: meelelahutusasutustel võiks olla õigus nõuda saamata jäänud tulu
Kui eile sai lugeda sellest, et valitsus kehtestab 25. septembrist üleriigilise alkoholimüügi piirangu, siis meenutavad advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Vitali Šipilov ja advokaat Mari Anne Valberg augusti lõpus kehtestatud alkoholipiiranguid, mille osas võiks meelelahutusasutustel riigilt võimalik hüvitist nõuda, sest nende kehtestamisel ei järgitud seadust.
Enam kui pool aastat kestnud koroonakriis sunnib meid kõiki olema valmis oma igapäevast elu sisuliselt päeva pealt ümber korraldama. Kõige enam peavad selleks valmis olema ettevõtjad. Kuid mida teha siis, kui kiirkorras kehtestatud piirangud osutuvad õigusvastasteks?
Õiguskantsler: alkoholimüügi piiramine oli ebaseaduslik
Tänaseks on õiguskantsler Ülle Madise avaldanud enda selge seisukoha, milles hindab õigusvastaseks PPA 28.08.2020 korralduse, millega PPA keelas alates järgmisest päevast öise alkoholimüügi kellaaegadel 23.00-06.00, jõustamise. Õiguskantsleri arvates ei saanud korraldus jõustuda 29.08.2020, nagu oli korralduses kirjas, vaid alles 07.09.2020. Varem sai korraldus jõustuda ainult nende alkoholimüüjate suhtes, keda oli korraldusest isiklikult teavitatud.
5.-6. septembri nädalavahetusel toimusid mitmed pikalt ette planeeritud ning meelelahutusettevõtjate jaoks olulised suvelõpuüritused. Ajalehest loetud uudisest ajendatult pidid kõik ürituste korraldajad ja baariomanikud vähem kui 24 tunniga planeeritud tegevused ümber korraldama ning tagama enda töötajate valmisoleku korraldust täita. Eelduslikult kanti korralduse täitmisega täiendavaid kulutusi ning nii mõnigi ettevõtja jäi planeeritud tulust ilma.
Õiguskantsleri seisukohta arvestades tähendab eelkirjeldatu eelkõige seda, et kõigi nende meelelahutusettevõtjate, kellele PPA korraldust muul moel kui ajaleheveergudel kätte ei toimetatud, pingutused PPA korraldust täita olid juriidilises mõttes tegelikult asjatud, sest PPA-l ei olnud õigust korralduse täitmist nõuda.
Samal ajal ei ole korralduse kehtetuks tunnistamiseks ilmselt alust. Reeglina saab halduse üksikakti (näiteks mis tahes avaliku võimu kandja korraldust, käsku, keeldu) vaidlustada iga isik, kes leiab, et sellega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
Sellisel juhul tuleb tuvastada haldusakti sisuline õigusvastasus – näiteks seadusliku aluse puudumine – või mittevastavus protseduurilistele nõuetele. PPA viga korralduse jõustumise aja määramisel ongi protseduuriline rikkumine, mis teeb korralduse formaalselt õigusvastaseks. Praeguseks hetkeks on aga teada, et PPA on asunud enda korraldust ka korrektselt kätte toimetama ehk oma viga kõrvaldama.
Riik peab oma tegevuse eest vastutama
Siiski peab riik oma ebaõige tegevuse tagajärgede eest vastutama. Avaliku võimu kandja peab arvestama, et kui ta käitub seadusevastaselt, siis peab ta oma tegevuse tagajärgi kõrvaldama, mh hüvitama ka kahju, mis tuleneb tema tegevusest eraisikutele. Riigi vastutust reguleerib riigivastutuse seadus, mille järgi saab isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikutud, nõuda rikutud õiguste kaitset, taastamist või kahju hüvitamist.
Riigi vastutuse puhul kehtib põhimõte, et kõigepealt peab isik kasutama teisi õiguskaitsevahendeid, et kahju tekkimist vältida – näiteks nõudma haldusakti või toimingu tühistamist ning tegevuse keelamist või tegevusest hoidumist. Kui need nn esmased õiguskaitsevahendid ei hoia kahju ära või nende rakendamisel ei ole võimalik isiku varasemat olukorda taastada, siis on võimalik esitada ka kahju hüvitamise nõue.
Hüvitatavaks kahjuks saab eeskätt olla varaline kahju. Varalise kahju hüvitamise puhul lähtutakse kahju täieliku hüvitamise põhimõttest, mille kohaselt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks olnud siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Seega peab isik riigi vastu kohtusse pöördumisel olema valmis tõendama, milles konkreetselt talle tekitatud kahju seisnes, ning samuti näitama selgelt ära, et kahju ei oleks tekkinud, kui riik oleks tegutsenud õiguspäraselt.
Tuleb tähele panna, et kahju hüvitamist saab üldjuhul nõuda siis, kui kahju on tekitatud haldusakti või toiminguga ning akt või toiming on õigusvastane. Põhimõtteliselt võimaldab riigivastutuse seadus ka sellise kahju hüvitamist, mis on tekitatud üldaktiga ehk seaduse või määrusega. Samuti on teoreetiliselt võimalik ka sellise kahju hüvitamine, mis on tekitatud riigi õiguspärase tegevusega (näiteks kui isik vahistatakse kriminaalmenetluse käigus, kuid hiljem selgub, et ta ei ole süüdi).
Sellised juhtumid on praktikas siiski erandlikud ning ülekaalukas enamus riigivastutuse juhtumeid puudutab õigusvastase üksikaktiga tekitatud kahju. Selline nõue tuleb kõne alla ka praegu, kuna PPA korraldus on üksikakt ning formaalselt õigusvastane.
Mida saab praeguses olukorras teha?
Kahju hüvitamise nõue riigi vastu on võimalik ka PPA korralduse tõttu tekkinud olukorras. Hüvitatavaks kahjuks saab eeskätt olla otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
PPA korralduse puhul võivad varalise kahjuna tulla kõne alla meelelahutusasutuste kulud alkoholimüügi piiranguks ettevalmistamisel. Seda aga vaid selles ulatuses, milles need olid tingitud vajadusest täita korraldust varem ehk 29.08.2020, mitte 7.09.2020. Eelduslikult on suuremaks kahjuks aga tulu alkoholi müügist, mis jäi sellel perioodil saamata.
Kas selline kahjunõue riigi vastu osutub edukaks, on loomulikult keeruline hinnata. Saamata jäänud tulu nõudmist riigilt võivad raskendada seadusest tulenevad piirangud – nt saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui riik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi, samuti võidakse kahjuhüvitist vähendada.
Ka on Riigikohus leidnud, et hüvitist ei ole alust nõuda, kui riigi õigusvastasel tegevusel on küll seos väidetava kahjuga, kuid see tegevus ei riku isiku õigusi. Seega puudub kahjunõude esitamise võimalus näiteks nendel Harjumaa restorani- ja baariomanikel, kelle lahtiolekuaeg kella 23.00 ei ületanud.
Lisaks võib juba õiguskantsleri seisukoht PPA korralduse õigusvastasusest iseenesest olla vaieldav sellepärast, et kohtupraktikast tuleneb, et kui isik on tegutsenud õigusaktist juhindudes, siis pidi ta sellest aktist teadlik olema. See tähendab, et PPA korraldus võis tegelikult olla kehtiv kõigile meelelahutusasutustele, kes sellest meedia kaudu teada said, hoolimata sellest, et selle teatavakstegemise nõudeid oli rikutud.
Nagu näha, võib meelelahutusasutustel praktikas olla üsnagi keeruline oma õigusi kaitsta. On kahetsusväärne, et riik on tegutsenud ebakorrektselt ja õigusriigile mittekohaselt ning tekitanud õigusliku segaduse. Samas ei pruugi pelgalt selgusetus olla piisav alus selleks, et saaks riigilt kahju hüvitamist nõuda. Siiski tuleb eraisikuid julgustada selliseid nõudeid esitama – riik peab teadvustama, et kui ta seadust ei järgi, peab ta selle eest vastutama kuni kahjuni välja.
Teisest küljest tuleb tervitada õiguskantsleri kiiret sekkumist, mis pani PPA-d oma viga kõrvaldama ning ettevõtjaid aktiivsemalt informeerima. Loodetavasti õpib riik sellest juhtumist ning järgmistel kordadel tegutseb piirangutest teavitamisel ja nende jõustamisel korrektsemalt.
Mis puudutab eilset vabariigi valitsuse korraldust üleriigilise alkoholimüügi piirangu kehtestamise kohta alates 25. septembrist, siis erinevalt kohalikust omavalitsusest võib valitsuse korraldus hakata kehtima ka selle allkirjastamise hetkest ehk selle puhul 10-päevane vahemik ei kehti.
