Rootsi finantsinspektsioon nõuab Swedbankilt siseinfo saanute nimekirja
Uurimine puudutab perioodi 20. septembrist 2018 kuni 20. veebruarini 2019, kui panga juht Birgitte Bonnesen avaldas panga nõukogu liikmetele ja valitud investorite esindajatele informatsiooni, et panga ümber lahvatab rahapesuskandaal enne info võrdset avaldamist kõigile investoritele – nagu näevad ette börsireeglid ja nõuab investorite võrdne kohtlemine.
Pank on olnud jännis jagatud insider-informatsioonist ülevaate andmisega ning sellega, kes kuuluvad siseinfo ringi ja kellega on informatsiooni jagatud. Enne rahapesuskandaali lahvatamist selle kohta info saanud oleksid teoreetiliselt saanud müüa aktsiaid enne aktsia hinna kukkumist. Kas seda informatsiooni sedasi ka kasutati, pole teada.
Swedbanki peakontor kinnitas 27. märtsil 2019, et Rootsi majanduskuritegude politsei oli Swedbanki peakontoris uurimist läbi viimas ja tegu on võimaliku siseinfo lekitamise uurimisega. "Praegusel hetkel ei ole kellelegi kahtlustust esitatud," teatas Swedbank pressiteates. "Nagu oleme ka varem öelnud, teeme võimudega koostööd."
Läbiotsimise taustal on see, et SVT saade „Uppdrag granskning" intervjueeris Swedbanki 15. veebruaril kahtlustatava rahapesu kohta Balti riikides. Panga suuromanikke teavitati SVT reportaažist enne, kui see mullu 20. veebruaril eetrisse läks.
Ajaleht Dagens Nyheter paljastas, et Swedbanki 15 suurimat omanikku said informatsiooni saate kohta kohtumisel esmaspäeval, 18. veebruaril 2019, seega kaks päeva enne saate eetrisse minekut. Sellega anti suuromanikele ligipääs aktsia hinda mõjutanud informatsioonile enne, kui teised aktsionärid selle alusel tegutseda said.
