Populaarses rahatarkuse grupis Kogumispäevik sel aastal kõiki väljakutseid kaasa tegeva Burlaka sõnul mõistis ta, et igapäevatöös jääb puudu vaheldusest, väljakutsetest ja loovusest. Lisaks tundis ta läbipõlemisohtu ja emotsionaalset kurnatust. Nii otsustaski tol ajal idufirmas töötanud naine esitada lahkumisavalduse.

Täna saab sellest otsusest üle viie kuu ning palgatööle tagasi minna ta ei plaani.

„Ma ei ole pidanud kelleltki raha küsima ning tegelikult ei ole ma ka pidanud eriliselt kusagilt koomale tõmbama,” oli Burlaka optimistlik.

Säästupuhver aitas

Vabadust mitte palgatööd teha ning ennast arendada ilma kõrvalise rahalise abita, saab nautida siis, kui selleks on varutud säästupuhver. „Liitusin Facebookis grupiga #Kogumispäevik. Sealsete nõuannete abil hakkasin oma rahaasjadele rohkem tähelepanu pöörama ning õppisin kolme kuuga erinevatelt kuludelt, eelkõige toidult, raha säästma. Kasvatasin tänu sellele täitsa korraliku säästupuhvri,“ avaldas Burlaka.

Grupist saadud nõuannete põhjal jagas ta oma toidukulutused eri kategooriateks: töölõunad, koju tellimine, väljas söömine, magus ja toidupood. “Selle põhjal hakkasin tööle lõunaid rohkem ise kaasa tegema, vähendasin toidu koju tellimise hulka ja proovisin ka vähem magusat osta. Oleme väga suured maiasmokad, aga näiteks kaalukommid on päris kallid,” rääkis Burlaka.

Lisaks toidukuludele analüüsis Burlaka ka teisi väljaminekuid. “Nii tuli välja, et ma maksan asjatult jõusaali kuukaardi eest ja endale teadmata igakuiselt telefonirakenduse eest, mida ma tegelikult ei kasuta. Kulutasin ka liialt palju raha lõikelilledele,” sõnas ta. “Tühistasin nimetatud liitumised ja näiteks suvel tegin lillekimbud põllulilledest enamasti ise.”

Tänu tekkinud säästupuhvrile sai Burlaka rahaliselt hakkama üle viie kuu, kuid Kogumispäevikus tehtud küsitlusest tuleb välja, et enamikel grupiliikmetel on rahaline tagavara ainult üheks kuuks. Sealjuures kurdavad paljud, et kuigi enne võis rahaline tagavara olla, siis koroonakriisi ajal kulus see ettenägematutele kulutustele.

Kuidas siiski luua endale säästupuhver?

Burlaka rõhutas, et säästupuhvri loomise võimalusi on väga palju. Kõik algab eelarvest – ilma kulusid ja tulusid kaardistamata, pole võimalik omada ülevaadet sellest, kuhu raha kulub. Seejärel peaks vaatama, millistelt kulugruppidelt on võimalik säästa ja kas oma oskused saab panna lisaraha teenima. Abi võib olla ka sellest, kui asjatult seisma jäänud esemeid müüa.

Kogumist aitab kergendada ka grupitunne ja toetus neilt, kes samamoodi oma rahalist tagavara kasvatada soovivad. Näiteks on Burlaka mainitud Facebooki grupis

#Kogumispäevik hetkel 33 800 liiget, kes motiveerivad ning pakuvad üksteisele realistlikke nõuandeid rahatarkuse kohta. Oma teadmisi jagatakse väga erinevatel teemadel – lisaraha teenimine, toidukuludelt säästmine, eelarvete tegemine või investeerimine.

Kui soovid rohkem nõuandeid, kuidas säästlikumalt elada, raha koguda ja investeerida, liitu #Kogumispäevikuga ja kuula Kogumispäeviku podcaste.