Rahapesus pöörlevad uskumatud summad: kuni 5% maailma kogutoodangust. Need on viis ajaloo suuremat skandaali
(1)
Hinnanguliselt pestakse maailmas aastas suurusjärgus 2-5 protsendi maailma kogutoodangu ulatuses raha. Seega võib aastane maailmas pestud raha hulk ulatuda 800 miljardist dollarist kuni kahe triljoni dollarini, hindas ÜRO.
Kuid millised on maailma suurimad rahapesuskandaalid? Neid võib vaadata mitut moodi. Medium.com pani kokku maailma viis suuremat rahapesuskandaali. Nendeks on:
5. Bank of Credit and Commerce Internationali (BCCI) - 23 miljardit dollarit
BCCI asutas 1972. aastal Luksemburgis Pakistani ärimees Agna Hassan Abedi. Kuigi enamus rahast tuli Abu Dhabist ja panga peakontor asus Belgias, tegutses pank üleilmselt ja tegevuse keskuseks oli Ühendkuningriik.
Pank kasvas kiiresti ning ei läinud kaua, kui 1988. aastal algasid probleemid. Esimesena kahtlustas panka rahapesus USA: Kahtlustused osutusid tõeseks ja sealt algas panga allakäik.
Audiitorfirma Price Waterhouse hakkas uurima, kas BCCI on võltsinud tehingudokumente. 1990. aasta lõpuks et pank on varjanud suuri rahalaekumisi. BCCId süüdistati Saddam Husseini, Abu Nidali, Samuel Doe ja teiste kahtlaste isikute raha pesemises.
Bank of England lõpetas 1991. aastal panga tegevuse Ühendkuningriigis. Ja teised riigid käitusid sarnaselt. 1992. aastal pidi Briti keskpank tõrjuma süüdistusi, et miks reageeriti nii hilja.
Kuigi BCCI likvideeriti, on pank jätkuvalt kreeditoridele võlgu enam kui 10 miljardit naela.
4. Nauru - 70 miljardit dollarit
Neljandalt kohalt ei leia panka, vaid riigikese nimega Nauru. Austraalia lähedal asuv saareriik teenis ja hävis suuresti fosforiidimaagi kaevandamise käigus. Briti impeeriumist vabanemise järel sai Nauru suures mahus toetusi Austraalialt kaevanduskasumite vastu. Rikkus löödi kiiresti läbi korrumpeerunud ja ebakompetentse valitsuse poolt, kes suutis leiutada igasuguseid põnevaid rakendusi rahasajule. Üheks ideeks oli teenida raha luues Leonardo Da Vincist muusikali.
1990ndatel arenes Nauru maksuvabaks piirkonnaks. Kuigi neid on maailmas palju, muutus Nauru räpakaks maksuvabaks piirkonnaks. Selle vastu tundis kiiresti huvi Venemaa nagu ka al-Quega, kes hakkasid läbi varipankade raha pesema. Nauru ei tundnud huvi oma pangaklientide vastu ja ei esitanud küsimusi. Valitsus müüs passe, pangalitsentse ja diplomaatilisi ametikohti. 2002. aastal sai USAl asjast kõrini ja USA riigikassa pani Nauru rahapesuriikide nimekirja ja kehtestas nende vastu karmid sanktsioonid sarnaselt Iraagile kehtinud sanktsioonidele. Nauru reageeris ja 2005. aastal kehtestati rahapesuvastase võitluse seadus ja uus maksuvaba piirkonna seadus.
Täna on Nauru ees teised probleemid. Alates 2001. aastast leidis Nauru uue teenimisvõimaluse. Nauru muutus Austraalia asüülitaotlejate keskuseks. Meritsi Austraaliasse saabuvad asüülitaotlejad saadetakse kohe edasi Naurusse.
3. Danske Bank - 229 miljardit dollarit
See pank ei vaja siin pikemat tutvustamist ja skandaal on Eestiga seotud. Skandaal täitis uudiseid juba 2018. aastal ja seda nimetati tol ajal Euroopa suurimaks rahapesuskandaaliks. Lugu sai alguse 2007. aastal, kui Danske Bank ostis Sampo Panga ja muutis selle oma filiaaliks. Uudist peeti heaks, kuna Danske Banki reputatsioon oli suurepärane.
Mõned kuud hiljem sai Eesti rahandusminister hoiatuse Venemaa keskpangalt, et Danske Banki Eesti filiaali kasutatakse kahtlaste suurte summade liigutamiseks. Selle teabega ei võetud midagi ette.
2010. aastal jõudis grupi tasandile teadmine, et Venemaalt tulevad panka suured sissemaksed ja olukorraga lepiti. Pank ei sekkunud mitteresidentide ärisse. 2013. aastal andsid mitteresidendid 99 protsenti panga kasumist.
2013. aastal jõudis vilepuhujast kaebaja sõnum panga tippjuhtideni, olukorda arutati ja ette ei võetud midagi. Alles 2016. aastal lõpetas Danske Bank mitteresidentide äri ja 2017. aastal hakkas maailm olukorrale tähelepanu pöörama.
Finantsinspektsioon sundis panga Eestist lahkuma. Siiani pole teada, kuid palju räpast raha läbi panga liikus, kuna 223 miljardi dollari ehk 200 miljardi euro näol on tegemist kõigi Danske Banki mitteresidentide panka saabunud ja väljunud maksete summaga, millest osa (mitte kõik) oli kahtlane raha.
2. Standard Chartered Bank - 250 miljardit dollarit
Ühendkuningriigi pank Standard Chartered on pika ajalooga ja ei paista, et seal oleks varem probleeme olnud. 2004. aastal olid pangal probleemid USA keskpanga ja New Yorgi finantsinspektsiooniga, kuna rahapesuvastestesse reeglite täitmisesse suhtuti leebelt. Pank sai korralduse asjad korda teha.
Sellest hoolimata rikkus pank Iraani vastu kehtestatud sanktsioone ja teenindas 2005. ja 2006. aastal edasi Iraani kliente. 2012. aastal trahviti panka 670 miljoni dollariga, kuid see ei pidurdanud tegevust.
2019. aastal juhtis Föderaalreserv tähelepanu, et Standard Chartered ei suuda ellu viia rahapesuvastase võitluse reegleid ja ignoreerib Birma, Zimbabwe, Iraani,Kuuba, Sudaani ja Süüria vastu kehtestatud sanktsioone. Ka Briti finantsinspektsioon leidis panga tegevuses vajakajäämisi, iseäranis klientide tausta tuvastamisel. Kokku trahvisid Briti ja USA võimud panka 1,1 miljardi dollari suuruese summas.
1. Wachovia Bank - 380 miljardit dollarit
USA suurpankade sekka kuulnud Wachovia osteti 2008. aasta finantskriisis üles Wells Fargo poolt. Seda panka peetakse suurimas rahapesuskandaalis osalejaks. Kõik algas 2006. aastal narkoreidi käigus, kui kinni peeti DC-9 lennuk 5,7 tonni kokaiiniga pardal.
USA narkokuritegusid uuriva ameti DEA 22 kuu pikkuse töö käigus dokumentidega jõuti Wachovia pangani. Jäljed viisid tagasi 2004. aastasse. Wachovia hakkas Mehhikos pakkuma valuutavahetuspunktides teenust, kus kunde toob sularaha ja see kantakse pangakontole ning toimub valuutavahetus. Isegi 2004. aastal peeti seda äri kahtlaseks, kuna äri kätkes endas rahapesu ohtu. Wachovias teati, millega riskitakse.
Põhimõtteliselt võib selliste valuutavahetuspunktide ehk casas de cambio (CDC) äri olla pankadele täiesti mõistlik seni, kuni mõlemas riigis täidetakse rahapesuvastase võitluse reegleid. Kui teised pangad tõmbusid CDC ärist välja selle seostumise tõttu narkokartellidele raha liigutamisega, pani Wachovia äriniši arendamisele hoogu juurde.
Ka selles pangas oli vilepuhuja, kes 2006. aastal avastas kiiresti kahtlaseid tehinguid ja ta raporteeris nendest. Ta avastas, et puudus tunne-oma-klienti info, mis viis ta kahtluseni, et tegemist võib olla Mehhiko narkokartellide rahapesuga läbi CDCde. Vilepuhujale öeldi, et lõpetagu kahtluste esitamine. Samal ajal hakkas Wachovia CDCde vastu huvi tundma USA võimud.
2007. aastal oli Wachovia sunnitud surve tõttu piirama CDCdega äri kuni selle lõpetamiseni. Vilepuhuja jätkas kahtluseteadete saatmist ja pank raevus, teatades, et rahapesuvastase võitluse töötajal pole õigust rahapesukahtluse teadete esitamiseks dokumente nõuda.
DEA teostas oma uurimist ja vilepuhuja kontakteerus ka nendega. Ta hoiatas Wahovias toimuvast. Kui skandaal tuli avalikuks, suutis Wachovia vältida süüdistust, makstes 160 miljonit dollarit trahvi ja lubades parandada rahapesuvastast võitlust.
