Eesti edukaimast äridünastiast valmib telesari
Produktsioonifirma Ruut hakkab järgmisel aastal väntama telesarja Eesti riigi algusaegade ühest rikkaimast mehest Joakim Puhkist ehk lugu sellest, kuidas sotsialistist sai esikapitalist.
Hiljuti aasta parimaks telerežissööriks valitud Anna Stepanova rääkis saates "Delovõje ljudi", et praegu tegeletakse näitlejate valimisega ning filmimiseni võiks jõuda järgmise aasta suvel, kirjutab Äripäev.
Lõpuks sünnib Puhkide loost viieosaline telesari, mida võiks kahe aasta pärast juba kuskil ka näha. "Väga põnev ja väga suur väljakutse. See lugu ise on nii kihvt," sõnas Stepanova, kes peab seda ühtlasi üheks oma unistuste projektiks.
Loe pikemalt Äripäevast.
Eesti ajaloo silmapaistvaimale äriimpeeriumile pani 1881. aastal aluse Viljandimaa viljakaupmees ja veskiomanik Jaak Puhk ja mille viisid tippu tema viis poega Joakim, Voldemar, Eduard, Aleksander ja Evald.
Eesti Ekspress on sellest pikemalt kirjutanud artiklis „Viis venda, kelle taskus oli Eesti riigikassa".
1881. aastal asutas Jan Puhk Viljandi tikutootmisvabriku, mille ta 1913. aasta lõpus reorganiseeris ettevõtteks Kaubamaja Jaak Puhk ja Pojad. Jaak Puhk suri 1917. aastal ning pärast seda juhtisid ettevõtet tema pojad. 1920. aastate esimesel poolel importisid nad teravilja Ameerikast, Skandinaaviast, Lõuna-Euroopast ja Venemaalt.
1924. aastal omandas ettevõte 90% madalseisus masinaehitusvabriku Ilmarise aktsiatest. Vendade Puhkide ettevõte huvitus oma äri laiendamiseks eelkõige Ilmarise hoonetest ja maast. 1924. aastal rajatigi sinna jahuveski, viljaelevaator, autotöökoda, tremiskoda ja leivatehas. 1933. aastal lisandus makaroni ja nuudlivabrik.
Joakim Puhk oli aastatel 1925-1937 Kaubandus-Tööstuskoja esimees. 1923. aastal oli loodud Vene-Eesti Kaubanduskoda ning tänu sellele said Puhkid soodsa soolatehingu NSV Liiduga, mis andis Puhkide firmale õiguse monopoolselt kaubelda nõukogude soolaga.
Vikipedia kirjutab, et tänu soolatehingutele kerkis Kaubamaja Puhk ja Pojad osatähtsus Eesti- Nõukogude kaubandusesinduses 1,4 protsendilt 19,5 protsendini esinduse kogukäibest.
