Sajad tuhanded lotomängijad kasvatasid riigi rahakotti: iga eestimaalane kulutab lotole keskmiselt 46 eurot aastas
Eesti Loto teenis eelmisel aastal 60,8 miljoni eurose käibe juures 7,9 miljonit eurot puhaskasumit. Kõige rohkem kasvas Bingo loto ja Keno müük.
Riigifirma majandusaasta aruandest selgub, et võrreldes aasta varasemaga kasvas Eesti Loto käive 9,5%. Puhaskasum vähenes aasta varasemaga võrreldes 1,2%.
Lotofirma teatel müüdi kokku 17 eri nimetusega toodet, sealhulgas 13 erinevat kiirloteriid ja 4 erinevat klassikalist loteriid. Klassikaliste loteriide osakaal käibest oli 83,25% ning kiirloterii osakaal 16,75%.
Klassikaliste loteriide müük kasvas 4,3 miljoni euro ehk 9,35% võrra ja seda peamiselt tänu Bingo loto ja Keno müügi kasvule. Klassikalise loterii müük moodustades aasta lõpuks Eesti Loto kogu müügist 83.25%.
Bingo lotol muudeti eelmise aasta 1. augustist hinda ja võidumaatriksit, mis tõstis garanteeritud jackpot'i 100 000 eurolt 200 000 eurole ja lotopileti hind kerkis ühelt eurolt kahele eurole ning lisandus kaks uut võiduklassi - „keskruut" ja „üks puudu". Eesti Loto tõdeb aastaaruandes, et mängijad võtsid uuenenud mängu väga hästi vastu ja kuigi oli risk, et hinnatõus toob kaasa ostude vähenemise, siis seda ei juhtunud.
Uudsena viidi läbi Keno lisaloosi kampaania, mis tõstis mängu populaarsust hüppeliselt, seisab aastaaruandes.
Mängijate arv vähenes, kuid ostusumma kasvas
2019. aastal mängis klassikalist loteriid 421 781 inimest, mida on aasta varasemaga võrreldes 2625 inimese ehk 0,6% võrra vähem. Viimaste aastate trendina eelistavad mängijad üha rohkem pileteid osta veebist. Veebimüük moodustas 2019. aastal kogu müügist 62%, kasvades 2019. aastal 15,2% võrra.
Kui eelnevatel aastatel on paralleelselt olnud müügis kuus kiirloterii piletit, siis 2019. aastal valik täienes uue 3-eurose piletiga „Autoloos". Valiku täiendamine osutus edukaks ning kiirloterii müük suurenes 2018. aastaga võrreldes 10,1% võrra.
Keskmine ost mängija kohta kasvas 10%. „See viitab, et lotomängijate arvu vähenemine on toimunud eeskätt väiksema ostujõuga inimeste arvelt ja need, kes mängivad, soovivad panustada suuremaid summasid," tõdetakse majandusaasta aruandes. Loteriiostude keskmine summa elaniku kohta kasvas 9,5% ja jõudis 46,1 euroni aastas, mis on Euroopa Liidu loteriiettevõtete keskmisest (161 eurot 2016. aastal) jätkuvalt oluliselt madalam.
2019. aastal tasus Eesti Loto riigieelarvesse dividendidena 9, 048 miljonit eurot, millele lisaks tasus ettevõte 2019. aastal makse summas 15, 298 017 miljonit eurot.
Võitudena maksis ettevõte 2019. aastal võitjatele välja 24, 737 368 miljonit eurot.
AS Eesti Loto nõukogu liikme tasu on 500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu suuruseks 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus.