Milline on hetkeolukord tööturul?

Näeme täna, et tööpakkumiste arv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kolmandiku võrra väiksem. Tööpakkumiste arvu kukkumine on tulnud ennekõike teenindus- ja kaubandussektori, meelelahutuse, meedia ja turism/hotellinduse arvelt. Kuna suur koondamislaine tõi kaasa suurele arvule inimestest töökoha kaotuse, siis täna on need inimesed aktiivselt tööturul ringi vaatamas ja see väljendub koheselt ka kandideerijate arvus. Ehk needsamad valdkonnad, kus on täna kõige suurem kukkumine tööpakkumiste arvus, on täna ka valdkonnad, kus on palju kandideerijaid.

Kandideerijate arvu ei mõjutab palju tööandja maine, stabiilsus, turvalisus.

Kandideerijate arv on tõusnud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga keskmiselt 30% ja enim populaarsust on hakanud koguma stabiilsed sektorid- riigisektor, IT, kaubandus.

Suure kandideerijate arvuga on need töökohad, mida on võimalik teha ka koduseinte vahel või inglisekeelsed töökohad, kuhu kandideerivad massiliselt eesti emakeelt mitte kõnelevad inimesed.

CV-Online turundus- ja teenindusjuht Maris Viires

Kuidas on koroonakriis mõjutanud tööle kandideerimise protsessi? Ehk siis, kas tööandjad on kasutusele võtnud uusi meetodeid nagu tööintervjuu videosilla vahendusel jne?

Videointervjuude tegemine on saanud juba harjumuspärasemaks, kuid seda kasutatakse ennekõike valikuprotsessi II või III etapis, kus kandideerijatega on juba loodud esimene suhe ja neid on ka arvuliselt vähem. Näeme avatust võtta tervenisti kasutusele videokandideerimise keskkonnad, kuid tööandjad on mures, kas sellisel juhul saavad nad piisava arvu kandidaate. Näeme täna, et vähestel on julgus video vahendusel kandideerida. Video kandideerimine sobib ennekõike nendele positsioonidele, kus eeldatakse aktiivset suhtlemist ja esinemisjulgust.

Kindlasti on täna tööandjad hädas tööle kandideerimise kiirusega. Kandidaadid ei ole valmis 8 nädalat vastust ootama ja tasub ka meeles hoida, et täna kandideerivad inimesed märksa rohkematele kohtadele korraga kui varem.

Sotsiaalmeedia kasutamine tööpakkumiste võimendamiseks on tuntavalt kasvanud. Mõistetakse, et sellest on vähe, et jõuda tööd otsiva inimeseni. Vaja on kõnetada ka neid, kes täna on passiivsed ja avatud tööturul, kuid pole veel tööpakkumisi vaadanud ega kandideerinud.

Tööandjabränding kasvab. Mõistetakse, et oluline on teha tööd tööandja mainega, näidata oma päris inimesi päris tööoludes. Kuna oma inimeste soovitus on jätkuvalt top-I hulgas, siis on ääretult oluline, et organisatsioonil oleks positiivne maine.

Töötute arv on tõusuteel
Töötukassa teatel oli augusti lõpus töötuna registreeritud 49 324 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 7,6%. Võrreldes juuliga on töötute arv vähenenud 2,2% (juuli lõpus oli registreeritud töötuid 50 427).


Uusi töötuid registreeriti augustis 6 846, seda on vähem kui juunis ja juulis. Eelmise aasta augustiga võrreldes on registreeritud töötute arv kasvanud 1,6 korda (31.08.2019 oli töötuna arvel 31 488 inimest).

Millised on soovitused edukateks tööotsinguteks värskelt töötuks jäänud inimesele?

Kindlasti ei tasu ootama jääda, et keegi sind üles leiab, vaid ise pigem aktiivselt oma tutvusringkond käiku lasta. Eesti on nii väike ja suur osa inimestest veedab tunde sotsiaalmeedia võrgustikes. Kui FB-sse või Linkedin-I teha ülekutse “otsin tööd”, siis hakkavad inimesed iseenesest aktiivselt infot jagama. Oluline on, et uue töö ootus on sõnastatud selgelt.

Lisada end inforingi, kus erinevad tööpakkumised ringlevad. Kuna kiirus on kandideerimisel väga oluline, siis on oluline olla info jagamise sõlmpunktides. (näiteks tööpakkumiste teavitus)

Küsida enda kohta tagasisidet tuttavatelt, töökaaslastelt, sõpradelt ja sellest lähtuvalt kujundada realistlik karjääriplaan. Enda tundmine on oluline võti.

Vaadata üle kriitilise pilguga kõik kandideerimismaterjalid (CV, motivatsioonikiri, portfoolio, soovitajad jms) ja lasta seda lugeda ka ühel-kahel inimesel, kes on eeskujuks ja kelle arvamust tasub arvestada.

Tööpakkumise juures töötasu märkimine - kas see liigub Eestis tõusvas trendis?

Kahjuks mitte. See tundub olevat üks sellistest teemadest, kus tööandjad on eitaval seisukohal ja tööotsijad jaataval seisukohal. Tööandjad pelgavad avalikustada ja seda nii olemasolevate meeskonnaliikmete motivatsiooni peale mõeldes kui ka kandideerijate motivatsiooni peale mõeldes. Tööandjad panustavad täna sellele, et kui nad palka välja ei ütle, siis nad saavad ootusest madalama palgasoovi siiski enda kasuks rääkida.