Liia Hänni: president on riigipeana Eesti Vabariigi elav sümbol

Põhiseaduse 100. sünnipäeva puhul tutvustab Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni põhiseaduse 77. paragrahvi, mis ütleb, et Vabariigi President on Eesti riigipea.

Põhiseaduse ajaloole pilku heites näeme, et riigipea ametikohta meie esimene, sada aastat tagasi vastu võetud põhiseadus, ei sisaldanud. „Eesti Vabariigi algusaastad oli poliitiliselt keerukad: valitsused vahetusid tihti ja võim oli ebastabiilne. Viga hakati nägema põhiseaduses, mis kriitikute arvates alahindas isikuvõimu tähtsust,“ selgitab Liia Hänni. Tugeva võimuga riigipea ametikoht seati sisse alles 1934. aastal vastu võetud põhiseadusega ja ka 1938. aasta põhiseadus andis riigipeale suurema võimu.

Pika okupatsiooniperioodi järel tuli Eesti iseseisvuse taastamisel 1991. aasta augustis hakata mõtlema uue põhiseaduse koostamisele. „Teravalt kerkis üles küsimus, millise põhiseaduse järgi me elama hakkame. Valik langes parlamentaarse riigikorra kasuks – see oli nagu tagasipöördumine Eesti esimese põhiseaduse aadete juurde. Ajaloo õppetunde arvestades lisandus põhiseaduslikku riigikorraldusse Vabariigi Presidendi institutsioon,“ selgitab Liia Hänni.

Eesti presidendil on ühtaegu ühiskonda ühendav, riigivõimu stabiilsust kindlustav ja põhiseaduslikke institutsioone tasakaalustav funktsioon. „Lisaks põhiseaduses sätestatud ülesannetele on president luust ja lihast inimene. Inimesena võib ta meile meeldida või ka mitte meeldida. Riigipeana on ta Eesti Vabariigi elav sümbol ja väärib lugupidamist,“ rõhutab Liia Hänni.

Põhiseaduse aasta sündmusi saab igal nädalal jälgida ka põhiseadus 100 veebilehel.

Projekt valmib Delfi ja justiitsministeeriumi koostöös.