Terviseamet on Covid-19 leviku suurenemise põhjusena toonud välja, et inimesed lähevad haigena tööle. Haigestudes tööle mineku põhjus on aga asjaolu, et haiguslehele jäädes kaotab inimene oluliselt oma sissetulekus.

Küsimusele, miks mitte hüvitada inimesele ka esimene haiguspäev, vastas sotsiaalminister: „Esimesest päevast on küsimus kuritarvitamise riskis. Seda kardavad eriti tööandjad, et hakatakse seda võtma mitte sihipäraselt ja suhteliselt kergekäeliselt".

Praegu plaanitav lahendus, kus üks päev jääb inimese vastutada, teisest kuni viiendast tööandja ning edasi riigi vastutada, oleks Kiige hinnangul piisavalt kindel süsteem.

Enne eelmist majanduskriisi kehtinud süsteemi kohaselt hüvitas haigekassa haiguslehe alates teisest päevast, kuid kriisi puhkedes süsteemi muudeti ning hüvitise aega vähendati ja osa kulused läks tööandjate kanda. Viimased 10 aastat on kehtinud süsteem, kus esimese kolme haiguspäeva eest inimene tasu ei saa. Tõsi, tööandja saab seda soovi korral teha ning tööjõukriisis vaevelnud ettevõtted on seda ka töötajate saamiseks boonusena pakkunud. Neljandast kuni 8. tööpäevani maksab praegu hüvitist tööandja ning alates 9.päevast haigekassa ehk riik ning hüvitatakse 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest palgast.

Valitsuskoalitsioon on praeguse süsteemi muutmist arutanud. Kiige sõnul võtaks muutus riigikassast püsikuluna 15 miljonit eurot aastas.