Ministeerium võttis uuesti sahtlist välja idee luua positiivne krediidiregister, mis aitaks vältida ülelaenamist
Selleks saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile krediiditeabe seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, et uurida, kas ja millisel kujul võiks Eestis luua nn positiivse krediidiregistri.
Ärileht on hiljuti korduvalt kirjutanud, kuidas suur osa Eesti inimestest on laenude tagasimaksmisega hädas ja sellega end võlgade ringi mässinud. Samas valitseb kummaline olukord, kus justkui nii väikesed kui ka suured pangad on laenuregistri loomise poolt, ent aastate jooksul seda ära tehtud pole.
Hetkel on kättesaadav küll inimese negatiivne krediidiinfo ehk teave võlgnevuste kohta, kuid positiivne krediidiinfo ehk finantskohustuste teave – krediit, laenud, järelmaksud jms – mitte. Täna ei ole krediidipakkujail kohustust ka sellekohast infot omavahel vahetada. Seetõttu ei pruugi nad saada väljastada laene piisavalt vastutustundlikult.
"Kuuleme igapäevaselt olukordadest, kus inimene on oma maksevõimet üle hinnanud, võtnud krediiti erinevatelt pakkujatelt ja lõpuks maksmisega hätta jäänud. Selline asi on võimalik, kuna täna ei ole praktikas teave inimese kõikide finantskohustuste kohta sageli kättesaadav ja nii saavad laenu ka need, kes seda ehk saama ei peaks, või saavad seda liiga suures ulatuses," ütles rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross.
Kõigi finantskohustuste hindamine aitaks krediidipakkujail tema sõnul inimese maksevõimet teadlikumalt hinnata. "See omakorda aitaks parendada laenuturu toimimist, sealhulgas vältida ülelaenamist ja sellega seotud tagajärgi," lisas Ross.
Ka täna on krediidipakkujatel kohustus enne laenuotsuse tegemist hinnata inimese võimet laen tagasi maksta. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb analüüsida inimeste krediidivõimelisust ehk hinnata eelkõige inimese sissetulekuid ja olemasolevate finantskohustuste suurust ning teha seejärel kaalutletud krediidiotsus.
Makseprobleemide ennetamiseks on paljudes Euroopa riikides loodud eraisikute finantskohustuste infot sisaldav register või andmevahetusplatvorm, millele laenupakkujad ligi pääsevad.
Selgitamaks välja, millisel kujul võiks Eestis eraisikute kohta finantskohustustega seotud andmeid koguda või vahetada, tellis rahandusministeerium 2018. aastal vastava uuringu. Selle tulemusena on põhimõtteliselt kaks valikut:
a) riiklikult korraldatud süsteem, kus süsteemi haldab mõni riiklik asutus;
b) erasektori korraldatud süsteem, kus aga riik näeb ette nõuded, sealhulgas ka kontrolli vastava(te) korraldaja(te) üle.
Juhul kui eraisik taotleb laenu või muus vormis krediiti, peab krediidipakkuja loodava süsteemi kaudu kontrollima, kui suured on juba laenutaotleja olemasolevad finantskohustused erinevate krediidipakkujate juures: pangad, mitte-pankadest krediidiandjad, järelmaksu ja liisingfirmad ning hoiu-laenuühistud.
Rahandusministeerium ootab konsultatsioonidokumendis sisalduvatele küsimuste ja valikukohtade osas tagasisidet hiljemalt 25. oktoobriks. Seejärel otsustakse edasised sammud, sealhulgas ka vastava seaduseelnõu väljatöötamine.
