FOTOD ja VIDEO | Muuga sadamat hästi tundev Eesti ettevõte koostab Rail Balticu suurima kaubaterminali projekti
„Täna meil on tõeline rõõmupäev,” lausus projekteerimislepingu allkirjastamise eel Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg. Tema sõnul on Rail Balticu rajamise seisukohalt Muuga sadam kaubavoogude sõlmpunktiks, kuna sellest saab kolme Balti riiki läbiva raudteetrassi ainus merega ühendatud kaubajaam. „Selles mõttes saab Muuga olema päris unikaalne koht.”
Grünbergi sõnul on Muuga kaubajaam üks Rail Baltica olulisemaid objekte, mis võimaldab operatiivselt kaupa meretranspordilt ja maanteetranspordilt ümber laadida erineva laiusega raudteetranspordile ja vastupidi. „See on ka eelduseks, mis võimaldab viia kaubaveo sujuvamalt maanteedelt raudteele, seda eriti just kesk-pikal distantsil Kesk- ja Lõuna-Euroopa vahelise kaubavahetuse teenindamisel,“ lisas Grünberg.
Käesoleva aasta maikuus välja kuulutatud projekteerimishankele laekus viis pakkumist. Rail Balticu suurimat kaubaterminali hakkab projekteerima 2007. aastast Sweco Projekti nime all tegutsev ehitusvaldkonna projekteerimisettevõte, mis osalt põhineb juba nõukogude ajal Eestis tegutsenud riiklikul projekteerimisinstituudil Eesti Tööstusprojekt.
Nüüd üle kümne aasta suurde Rootsi kontserni kuuluv ettevõte valiti välja viie pakkuja seast just ekspertide tõttu, mis kontserni teistes, täpsemalt Soome ettevõttes on. Kontserni enda näol on tegu Põhjamaade ühe tugevaima projekteerimisfirmaga. „Eesti on väike ja siit ei ole alati võtta kõigi alade spetsialiste,” tõdes Tõnu Grünberg.
Üle 2,2-miljoniline projekt peab valmima 2022. aasta alguseks
Ka Sweco Projekti tegevjuht Keijo Vaher märkis pärast 2,2-miljonilise projekteerimislepingu (lisandub käibemaks) allkirjastamist, et tegu saab olema väga erilise projektiga. „Me peame ühes kaubajaamas panema toimima erineva laiusega raudteed, trassid, hooned ja teed,” sõnas ta. „Selle projektiga saavad päris mitmed olulised küsimused siin sadamas lahendatud,” lisas Vaher.
Ka tõi ta välja, et Rail Balticu trassi suurima kaubaterminali projekt on hea lisandus juba nendele aastakümnete vältel tehtud projektidele, mis ettevõte on Muuga sadamas teinud. „Enamus siinsetest mahutitest ja raudteelaadimisi on meie projekteeritud,” rääkis ta. Ka mitmed suured laod on saanud tänu neile oma tänase kuju. „Enamus naftaproduktide operaatoritest on meie kliendid,” põhjendas Vaher.
Ta ise usub, et neid valiti Rail Balticu Muuga kaubajaama projekteerima just seetõttu, et nad tunnevad hästi nii piirkonda kui ka seal tegutsevaid operaatoreid. Praegu on ettevõttel lõpetamisel ka mitu projekti, mis on Tallinna Sadam nende käest tellinud. „Osalesime D-terminali projekteerimises ja hetkel on lõpusirgel ka kruiisiterminali projekteerimine,” viitas Sweco Projekti tegevjuht.
Rail Balticu kaubajaama projekti käigus tuleb ettevõttel projekteerida 35 kilomeetrit uut, kitsarööpmelist raudteed ning tõstetakse ümber ja ehitatakse 11 kilomeetrit vana, laiarööpmelist raudteed. Kaubajaama projekteeritakse ligi kaks aastat, selle projekt peaks valmima 2022. aasta alguseks. Terminali ehitus toimub kahes etapis ning see peaks valmis olema 2025. aasta lõpuks.
Vaheri sõnul on Rail Balticu kaubajaama projekt nende jaoks väga suur projekt. Maksumuse poolest üks kolmest suurimast projektist, mis ettevõte Eestis on teinud. „Meil hetkel on töös üks projekt, mis on oma mahult suurem – see on Tartu Ülikooli kliinikumi kolmas etapp,” lausus Sweco Projekti tegevjuht, kuid tõdes, et raudteeprojekt oma olemuselt on sellest siiski keerukam.
„Kõige suurem väljakutse on kõigi huvipoolte soovidega arvestada – meil on siin Tallinna Sadam, sadamaoperaatorid, Rail Baltic ja Eesti Raudtee. Kõik on väga suured organisatsioonid, kõigil on oma huvid,” rääkis Vaher. Täna on Muuga sadamas pea kolmkümmend terminalide operaatorit, keda kavandatavad lahendused suuremal või vähemal määral puudutavad.
Lisaks tuleb arvestada kõigi teiste teenussõlmedega, mis Muuga sadamasse kokku jooksevad. „Kõige sellega tuleb arvestada,” rõhutas Sweco Projekti tegevjuht.
Muutub oluliseks lõunasuunaliseks kaubasadamaks ka Skandinaavia jaoks
„Ütlen kohe, et Tallinna Sadam on alati uskunud Rail Balticu projekti,” märkis täna Muugal toimunud üritusel Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. Tema sõnul saab Muuga kaubasadam Rail Balticu kaubaterminali rajamisega tõelise konkurentsieelise teiste Balti riikide ees. „Siia tekib tõeliselt suur logistika-hub (keskus – S. L.),” rõhutas Kalm.
Ta usub, et Muuga kaubaterminal ei teeninda tulevikus mitte ainult Soomest tulevaid kaubavooge, vaid ka Rootsist ja Norrast tulevaid. „Meil on usku, et uut kaupa tuleb, kui Rail Baltic on valmis,” sõnas Tallinna Sadama juht. Kalm lisas, et tulevikus ei ole välistatud, et Muuga kaudu hakkab liikuma nii puit, LNG kui ka vesinik. „Kindlasti on tulevik raudteetranspordi päralt,” sõnas ta.
Tänasel pidulikul allkirjastamise üritusel osalesid lisaks Rail Baltic Estonia ja Sweco Projekti esindajatele ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman, Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja Eesti Raudtee juhatuse liige Andrus Kimber.
Hinnanguliselt hakkab Rail Balticu valmimise järgsetel aastatel Muuga kaubaterminali läbima 4-5 miljonit tonni kaupu aastas. 2018. aastal valminud Civitta Eesti ja Deutsche Bahn Engineering & Consulting GmbH läbiviidud analüüs näitab, et 20 aastaga võivad need mahud isegi kahekordistuda ning siis käideldakse Eesti olulisimas kaubasadamas juba kaheksa kuni kümme miljonit tonni kaupu aastas.
Vaata juuresolevast videost, millist maa-ala hakkab Rail Balticu suurim kaubajaam tulevikus hõlmama.
