FOTOD | Pangakliendid ja investorid protestisid Swedbanki peamaja ees
Swedbanki poolse kontode sulgemise ja äritegevuse häirimise vastu protesteerivad Maardu ettevõtjad ning Swedbanki kaasabil üle 8 miljoni euro Rumeenia maadetehingutes kaotanud kliendid ja investorid korraldasid täna panga peakontori ees Tallinnas esimese protestimeeleavalduse.
Miitingu eesmärk oli juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et Swedbank ei suuda Eestis oma hoolsuskohustust täita nii arveldus- kui investeerimisteenuste pakkujana ning oma klientide õigustatud küsimustele ega pretensioonidele pank ei vasta.
Miitingul Swedbanki kaudu Rumeenia maatehingutes raha kaotanud investorite esindajana sõna võtnud ettevõtja ning maadefirma pankrotitoimkonna liikme Kaupo Nõlvaku hinnangul tuli ebatraditsiooniline avalik koosolek korraldada, et pälvida nii pankurite, avalikkuse kui finantsvaldkonna regulaatorite tähelepanu. „Swedbank pole võtnud vaevaks midagi selgitada ega vabandada oma klientide ja investorite ees, kelle raha panga investeerimisjuhid kahtlastes Rumeenia maadetehingutes kaotasid," selgitas ta. „Oleme oma küsimustele vastust nõudnud nii otsepöördumistes pangale, kohtus kui Eesti ja Rootsi meedias avaldatud reklaamides ja seni on tulemus null. Seda hoolimata pangajuht Olavi Lepa ilusatest kinnitustest meedias, et jah - see Rumeenia tehingute asi tuleks selgeks rääkida ning oma klientidega tuleb suhelda."
„Viimase aja avalik tähelepanu Swedbanki läbikukkumisele rahapesureeglite täitmisel, Eesti ühiskonnas süvenev pahameel turuvalitsejast panga tegevuse üle klientide kontode sulgemisel ning Eestis ja rahvusvaheliselt Swedbanki suhtes algatatud kriminaal- ja rahapesu-uurimised võiks nüüd panka sundida tegelikule sisemisele puhastumisele, tehtud vigade parandamisele ja klientidega usaldusliku vahekorra taastamisele," märkis Nõlvak. Swedbanki üleolevat suhtumist Eesti ühiskonda ja siinsete klientide muredesse näitab tema sõnul seegi, et kahe kuu vältel ei ole Swedbanki nõukogu esimees Göran Persson ega ükski teine pangajuht vaevunud vastama isegi Eesti Vabariigi eelmise peaministri Taavi Rõivase poolt suvel saadetud avalikule pöördumisele, kus juhiti tähelepanu panga puudustele Eesti klientide ja investorite teenindamisel ning informeerimisel.
„Loodan, et seda puutumatuse ja üleolekutunnet suudab kärpida Eesti õiguskaitseorganite läbiviidav kriminaaluurimine Swedbanki rahapesu asjas. Esimese pääsukesena õigluse jaluleseadmisel käsitlen teisipäeval jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määrust, kus Rumeenia maadetehingute asjas Swedbanki vastu kriminaalasja algatamisest küll loobuti, aga seda vaid süü aegumise, mitte selle puudumise pärast," lausus Nõlvak. Kohtumäärus kinnitas Riigiprokuratuuri varasemat seisukohta, et nii nagu kevadel kuriteokaebuse esitanud kannatanud ja sellele esimese vastuse andnud Keskkriminaalpolitsei, on ka prokurör nõus, et Rumeenia investeeringute kaasamisel pandi 2006-2007 aastal toime investeerimiskelmus ja Swedpanga osalus investeeringute vahendamisel ja investorite kaasamisel on tõendatud.
Miitingul Maardu ettevõtjate probleemidest Swedbankiga rääkinud Maardu linnavolikogu liige ja ettevõtja Nikolai Nikolai Degtjarenko tõi esile, et turgu valitseva Swedbanki rahapesuprobleemidest ajendatud klientide kontode äkksulgemised on hakanud juba Eesti ettevõtjate ja majanduse toimimist segama.
„Maardu ettevõtjad, kes töötavad Muuga sadamas, mis asub Maardu linna territooriumil, kinnitavad, et probleemid Swedbankiga on massilised. Paljud väikeettevõtjad on sattunud Swedbanki tegevuse tõttu raskesse olukorda, kuna nende tegevus kaupade transiidi ja rahvusvaheliste arvelduste osas on Swedbanki tegevuse tõttu häiritud," märkis ta. Degtjarenko sõnul ongi väiksematel ettevõtjatel pangas tavaliselt üks arve, rahapesijatel aga on neid kümneid. Ning kui need üks-kaks arvet ausal ettevõtjal suletakse, satub ta kohe probleemide küüsi, sest kuidas ta ilma arveta peaks äri ajama. „Inimesed ei ole sooritanud õigusvastaseid tegusid, ei ole eksinud seaduste vastu, tegelevad äritegevusega, mis on täielikult riigi kontrolli all läbi Maksu -ja tolliameti, aga neil suletakse arveid. Kes selle kahju välja maksab," küsib Nikolai Degtjarenko. Ta rõhutas, et need firmad töötavad Eesti seadusandluse raames, maksavad makse, kindlustavad Tallinna ja Maardu elanike hästi tasustatud töökohtadega. Tegu pole ka e-residentide ega mitteresidentidega, kes ei ela Eestis. „Me räägime Eesti ettevõtjatest, Eesti kodanikest, kes kannatavad ja kelle äri on löögi all."
Degtjarenko sõnul tekkisid probleemid siis, kui Swedbank jäi rahapesuga vahele. Selle asemel, et võidelda rahapesijatega, rünnati massiliselt hoopis Eesti ettevõtjaid, kes on äri ausalt ajanud. Swedbank alustas äriklientide arvete sulgemisega 2018. aastast ja on jätkanud seda 2019. ja 2020. aasta jooksul. „Olen ka ise sellise Swedbanki käitumise ohver, kuigi olin aastakümneid Swedbanki klient ning minu äritegevusele pole mingeid pretensioone riigi poolt. Kõik minu ettevõtte katsed Swedbanki töötajaid mõistusele kutsuda lõppesid ei millegagi," selgitas ta.
