Politsei puhastas krüptoturgu: enamikelt firmadelt võeti tegevusload
Rahapesu andmebüroo (RAB) avaldas sel nädalal uuringu, mis oli ajendatud sellest, et virtuaalvääringute kasutamise ja teenusepakkujate arvu kiire kasv viimastel aastatel on tõstnud ka valdkonnaga seonduvaid kuriteoriske.
Aastatel 2018-2019 suurenes Eestis tegevusluba taotlenud virtuaalvääringu teenusepakkujate arv väga kiiresti. RABi analüüs näitab, et väga sageli seob virtuaalvääringu tegevusloaga ettevõtteid Eestiga vaid see, et need on siin registreeritud. Reaalne äritegevus, juhatuse liikmed, kasusaajad ja ka kliendid asuvad välismaal.
Turgu võimaldas tänavu korrastada märtsist kehtima hakanud seadusemuudatus, millega karmistati teenuse pakkumise nõudeid.
2020. aasta märtsis tunnistati 340 tegevusluba kehtetuks, aprillis oli vastav näitaja 194, mais 73, juunis 47 ning juulis lausa 644, valdavalt tingituna asjaolust, et kehtiva tegevusloaga ettevõtted pidid end viima 10. märtsil jõustunud nõuetega vastavusse hiljemalt 1. juuliks, kuid seda ei teinud.
Samuti on ajutiselt tegevusest loobunud 529 erineva tegevusloa omanikud, kokku 285 erinevat ettevõtet. See tähendab, et 1. augusti seisuga kehtis erinevaid virtuaalvääringu tegevuslube kokku 611, mida on märtsi lõpuga võrreldes ligikaudu kolm korda vähem.
Virtuaalvääringute kasutamine kuritegelikes skeemides on Eestis levinud, suur osa n-ö kuritegeliku keskkonna arveldamistest toimub virtuaalvääringutes ning ka kuritegude ettevalmistamise faasis kasutatakse palju virtuaalvääringuid. Küberkuritegude vaates kasutatakse virtuaalvääringuid peaaegu kõikide kuriteoliikide puhul.
2019. aasta novembris jõustus Viru maakohtu otsus arvutikelmuse juhtumis, kus süüdimõistetu oli kasutanud kuritegelikul teel saadud raha jälgede peitmiseks virtuaalvääringuid. See on esimene kohtulahendini jõudnud juhtum Eestis, kus rahapesuks on kasutatud virtuaalvääringuid.
Skeem nägi välja nii, et isik SG aitas kaasa välisriikides toimepandud arvutikelmustele. Selleks värbas ta Eestis variisikud, kes tema juhendamisel avasid erinevates Eesti pankades arved ja sõlmisid internetipanga teenuse lepingud.
Variisikud andsid pangakaartide ja -kontode ligipääsuinfo SG kaudu arvutikelmuse toimepanija(te)le (toimepanijate isikud jäid skeemis tuvastamata), kes omakorda avas(id) nende andmete alusel virtuaalsetes maksesüsteemides ning pankades kontosid ja vormistasid virtuaalseid maksekaarte.
Seejärel tungis(id) kurjategija(d) erinevate riikide pankade andmetöötlusprotsessi ja tegid pangas klientide arvetelt ülekandeid värvatud variisikute Eestis asuvatele pangaarvetele kokku summas enam kui 50 000 eurot.
Selleks, et arvutikelmustele kaasa aidata, värbas SG endale appi isiku RA, kes nõustas SG-d virtuaalvaluuta tehingute osas. RA andis SG-le juurdepääsud oma virtuaalsetele rahakottidele ja haldas SG virtuaalseid rahakotte. Samuti tegi RA ülekandeid SG kasuks kolmandate isikute ja enda kontodele, arveldades sealhulgas erinevates virtuaalsetes maksevahendites ja krüptorahas.
Eesti praktikas on ka mitmeid näiteid virtuaalvääringute kasutamisest narkootikumidega kauplemisel. Kriminaalkohtumenetluses on hetkel juhtum, kus isikut süüdistatakse suures koguses erinevate narkootiliste ainete käitlemises, seda mitmesaja tuhande euro väärtuses. Täpsemalt seisneb kahtlus tumeveebi eri platvormidel narkootiliste ainete nagu Ecstacy, LSD, amfetamiin jms müügis, kusjuures nii nende hankimiseks kui ka edasimüügiks kasutati valdavalt krüptovaluutasid. Narkootikumide üleandmiseks kasutati valdavalt looduses asuvaid peidikuid või postipakkidega saatmist. Isiku vara arestimise käigus konfiskeeriti peale sularaha ja arvelduskontode ka nii Bitcoine kui Monero tokeneid isiku virtuaalvääringu rahakottidest.
Virtuaalvääringud mängivad kasvavat rolli maksevahendina tumeveebis (dark web), mis võimaldab kurjategijatel varjatult kaubelda kõigega alates relvadest kuni narkootikumideni. Just narkootikumidega kauplemises on virtuaalvääringute kasutamist viimastel aastatel selgelt täheldatud.
Hollandis arreteeriti 2016. aastal rahvusvahelise uurimise tulemusena kümme inimest, kes olid seotud Ecstasy müügist teenitud tulu pesemisega bitcoini abil. 2018. aastal mõisteti Ameerika Ühendriikides 11-aastane vanglakaristus narkootikumidega kaupleva rühmituse juhile, kusjuures ühenduse müügitegevus toimus valdavalt läbi tumeveebi ja bitcoini.
Ühe 2018. aasta uuringu järgi on ligikaudu veerand bitcoini kasutajatest seotud mingi ebaseadusliku tegevusega ning peaaegu pooled (46 protsenti) bitcoini tehingutest on seotud kuritegevusega.
Europoli hinnangul pestakse 3-4 protsenti kogu maailma „mustast" rahast virtuaalvääringute abil.
