Lennundussektor: meie panus SKPsse võiks kahekordistuda, kuid selleks peaks riik raha panustama
Aastaks 2025 võiks lennundussektori panus riigi SKP-sse kahekordistuda, küündides 7 protsendini, kuid selle realiseerumine sõltub mitme perspektiivse ärisuuna tasakaalustatud arendamisest ja investeeringutest, tõdeti aastaks 2025 võiks lennundussektori panus riigi SKP-sse kahekordistuda, küündides 7 protsendini, kuid selle realiseerumine sõltub mitme perspektiivse ärisuuna tasakaalustatud arendamisest ja investeeringutest, tõdeti Eesti lennundustööstuse liidrite kohtumisel.
Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu toonitas, et mida rohkem on Eestis lennukeid (sh registris), seda enam on siin globaalset äri. COVID-19 kriis on tõestanud, et Eesti vajab oma lennufirmat mitte ainult reisijate vedamiseks, vaid võimekust varustada riiki kaupadega õhuvärava kaudu. See on riigi julgeoleku garantii.
Eestist kujuneb lennukaubanduse jaotussõlmpunkt
"Miks mitte investeerida oma lennufirmasse palju rohkem kui 30 miljonit? Nordica tütarfirma X/Fly näol on Eestil olemas tugev platvorm, et opereerida ka suuri kaubalennukeid ning teenindada Omniva, Boomerangi jt ettevõtete kiirelt kasvavaid kaubamahte. Lennukaubandus on väga tulus äri ja kriis on kasvatanud marginaale veelgi," avas Reinsalu uut võimalikku arengupotentsiaali. Ta lisab, et Eesti logistikaettevõtted veavad täna kaupu Euroopasse eranditult välismaiste lennufirmadega ja lähiriikide lennujaamade kaudu.
„Juba täna liigub Eesti kaudu kaupu sellises mahus, et Tallinnast võiksid õhku tõusta suured kaubalennukid 2-3 korda nädalas. Sellise kaubamahu teenindamine looks sadu kõrgepalgalisi töökohti. Võidaks kogu teenindav väärtusahel alates Tallinna Lennujaamast, kaubakäitlejatest (Ospentos, ACE), kütusemüüjatest ning lõpetades meie lennuhooldussektoriga," täiendas Tallinna lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike.
Eesti kui "roheline" lennuliikluse juhtimine
Lennukaubanduse intensiivistumine aitaks stimuleerida ka mehitamata lennuliikluse kiiremat arendamist ning kaupade liigutamine regionaalselt võiks toimuda järjest rohkem erinevaid mehitamata lennuvahenditega seotud teenuseid kasutades.
"Eesti võiks olla maailmas tuntud kui kõige innovaatilisem õhuruum, kus toimub "roheline" lendude korraldamine. Keerulised ajad näitavad, et uued tehnoloogiad lennunduses võimaldavad tõsta tarneahelate tõhusust ja säilitada kaupade nn viimase miili kohaletoimetamist lõppkasutajale ohutult ja kiirelt," sõnas Lennuliiklusteeninduse ASi juhatuse esimees Ivar Värk.
Eestis asub osa miljardikäibega lennundustööstusest
Ka globaalses lennundustööstuse sektoris on vaatamata kriisile käes erakorraline aeg, kus mängitakse ümber turuosasid ja pannakse alus uutele edulugudele. Koostöös elektroonika-, masina-, plasti- ja IT sektoriga on meil ajalooline võimalus luua miljardikäibega lennundustööstus Eestisse, mis jõuab maailmas TOP 20 riigi sekka.
„Me suudame disainida ja pakkuda lennukitootjatele „kõik ühest kohast lahendusi". Eesti trumbiks on agiilsus, kuid sellest üksi ei piisa. Lennukitootjate tehaste ja hangete pärast käib riikide vahel vihane võitlus. Ent kõik on võimalik, sest näiteks Airbusi üks tehas asub Tartust väiksemas linnas," usub Magnetic MRO juht Risto Mäeots lisades, et juhul, kui Eestil ei ole pääsu ja tuleb Euroopa Liidu rekordiline võlakiri allkirjastada, siis peaksime sinna sisse riiklikul tasandil võitlema punkte, mis sunniksid tulevasi projekte võrdsemalt suunama ka ELi väikeliikmetele. „Miks on nii, et täna võidavad Airbusi megatehesele tarnimisest just ELi suurriigid," küsib Mäeots.
