Paul Craig Roberts sõnab, et pärast niigi palju aastaid väldanud "kvantitatiivse lõdvendamise" (st. rahatrüki) poliitikat on äsja turgudele paisatud koroonapandeemiast põhjustatud majandussurutise leevendamiseks triljoneid dollareid värsket raha. Aga olukord majanduses on karm, kuna töötuse ning pankrotistunud ettevõtete näitajad on erakordselt halvad. "Eelarve puudujäägid, mida me praegu kogeme on hiiglaslikud ning üha enamatele inimestele hakkab terendama arusaam, et juurde trükitava raha mass võib paisuda liiga suureks, et sellel oleks lähitulevikus enam kuigipalju väärtust. Ent kuna keskpangad ei suuda nupuvajutusega võluda kulda ja hõbedat, siis on aina rohkem inimesi asunud oma varandust turvama väärismetallide abil," räägib USA endine aserahandusminister.

Samuti on dollar hakanud viimasel ajal kaotama oma väärtust nende valuutadega võrreldes, mida pole päris nii jõuliselt juurde trükitud. "Seega oleme hetkel tunnistajaks põhimõtteliselt teadlikkuse levikule, mis on hakanud elanikkonna seas kasvama ja seda ametliku kulla ja hõbeda vastase propaganda kiuste," räägib ta intervjuus.

"Olen alati olnud seisukohal, et USA jaoks on raha trükkimise peamiseks ohuks risk, et juurde tekitatud dollarite mass paisub ühel hetkel ikkagi liiga suureks, et ülejäänud maailm seda enam aktsepteeriks reservvaluutana. Niipea kui see juhtub, hakkab dollari väärtus maailma rahaturgudel langema. Kui dollar kaotab oma rolli maailma reservvaluutana, minetavad Ameerika Ühendriigid oma võime finantseerida võla abil oma jooksevkonto defitsiiti (st. võime importida välisriikidest rohkem kaupu ja teenuseid kui USA ise ekspordib). Moment mil see peaks juhtuma, minetab USA muuhulgas oma globaalse võimu," räägib ta.

Seega mida me praegu näeme, on Paul Craig Robertsi sõnul olukord, kus juurde trükitud dollarite mass on osutamas dollarile kasvavat survet. Kulla ja hõbeda hinna kasv on üks mõõdik, milles see surve väljendub. Kui praegune trend peaks jätkuma, jõuab millalgi kätte punkt, kus Föderaalreserv peab langetama otsuse. Kas jätkata aktsia ja võlaturgude turgutamist, et hoida finantsvarade väärtust kunstlikult üleval, või tõsta intressimäärasid, et säilitada dollari atraktiivsus (globaalse reservvaluutana). See kujutaks endast juba uut tüüpi kriisi. "Ma ei oska ennustada kas see juhtub või juhul kui, siis millal see juhtub. Aga kuna tegemist on olukorraga, mis tabab USA globaalse võimu keskset alustala, siis tõenäoline on, et dollari reservvaluuta positsiooni säilitamine kaalub ülesse teised kaalutlused (st. aktsiaturgude kõrgel hoidmise madalate intresside ja rahatrüki abil). Kulla ja hõbeda hinna kasv on lihtsalt USA dollari usaldusväärsuse languse indikaatoriks aga kas see on sedavõrd suur, et teha tõsist kahju, on hetkel veel vara öelda," räägib ta.

Paul Craig Robertsi sõnul oli kuld samal hinnatasemel ka 2011. aastal. "Me oleme sellest ka varem rääkinud, kuidas kullahinda hoitakse kunstlikult madalal, teostades futuuride turgudel "katteta lühikeseks müüki". Võib-olla ei ole Föderaalreserv enam võimeline seda protsessi kureerima, sest kullavarud on liiga väikeseks jäänud... see on ka võimalik, aga ma ei tea seda hetkel," kommenteerib ta. "Tõsi, kulla hind tõusis korraks üle 2000 dollari, aga on hetkel tulnud allapoole seda nivood. Kas selle taga oli spekulantide või Föderaalreservi töö, seda me ei tea. Aga kui kulla hind peaks tõusma kuskil 2500-3000 dollarini, siis on keskpangal ilmselgelt probleem."

"Kui valitsus tunneb ennast ohustatuna võivad nad alati vastu võtta misiganes seadusi, ütleb endine aserahandusminister. "Me ei saa unustada, et valitsus ei seisa "tavalise inimese", vaid pigem kõige jõukamate huvigruppide eest, kelle varandus on peamiselt dollaris nomineeritud varades. Seega ei ole tõenäoline, et dollaril lastakse jagada Saksa marga saatust 1920ndatel... samuti on lootus sellel, et kui kogu maailm on kriisis, siis võimaldaks see hetkel kehtivat status quod pikendada."