Jaan Pillesaar: targad töötajad Eestisse ei tule
Eestis on tööjõumaksud nii kõrged, et targad töötajad siia ei tule, sest siin targa tööga teenida ei ole võimalik,“ lausus IT-ettevõtte Helmes juht Jaan Pillesaar Arenguseire Keskuse konverentsi „Teistmoodi tulevik“ vestlusringis.
Eesti kõrged tööjõumaksud maksab formaalselt küll ettevõte, kuid Pillesaare sõnul ei ole inimesed rumalad ja saavad aru, et lõppkokkuvõttes tuleb see ju nende taskust. Helmesel on Valgevenes 450 töötajat. Ja need töötajad ei ole huvitatud siia tulekust, sest nad saavad aru, et see ei ole neile rahaliselt kasulik.
„Maksukiil on 73%, korter maksab Eestis kaks korda rohkem," loetles Pillesaar.
„Targad töötajad Eestisse ja ühtegi teise ELi riiki ei tule, niipea kui nad seisavad fakti ees, et peavad läbi arvutama, mis see rahaliselt tähendab," lausus Pillesaar.
Pillesaar märkis, et nad on patrioodid, kuid palkavad Eestis vähem, sest teenust ei ole selle hinnaga võimalik müüa. „Kui räägid Ameerika ettevõttele, et pakud teenust sellise hinnaga, siis ta küsib, et miks nii kallis. Kui ütled, et hind on kõrge sellepärast, et meil on kõrged tööjõumaksud, siis ta ütleb, et mind ei huvita need kõrged tööjõumaksud, tahan teenust maailmaturu hinnaga," iseloomustas Pillesaar olukorda, lisades, et need tellijad pöörduvad Indiasse, Mehhikosse, Bulgaariasse, Poolasse, kus tööjõud on odavamalt maksustatud.
Riigikogu liige Anneli Ott lausus, et küsimus tööjõumaksudest on õigustatud, kuid vaadates inimese elukaart tervikuna ning sotsiaalseid ootusi, siis tuleb sellele leida lahendus. Tema sõnul kerkib targa tööjõu Eestisse ja mujale Euroopasse saamise küsimus kindlasti lauale, et oleks võimalik riikidel vajalikke teenuseid pakkuda.
Kliima- ja energiapoliitika erivolitustega diplomaatiline esindaja Kaja Tael märkis, et praktiline lahendus tööjõumaksudele on Euroopa Liidus kliimaeesmärkide täitmiseks arutatav lahendus, mis laiendaks süsinikumaksu ka teistesse sektoritesse.
Tael märkis, et kuigi inimene võitab seda mõtet negatiivselt kui järjekordset maksu, siis riigi seisukohast tähendab suurem süsinikuturg ka suuremat tulu riigile. Ehk kvooditasusid ei maksaks enam vaid Eesti Energia vaid ka mõned teised sektorid. „Siin on küsimus, kuhu see raha läheb ning üks võimalik lahendus oleks tööjõumaksude alandamine. Teine võimalus on anda raha inimestele otse kätte," lausus Tael.
