Heili sõnul peaks seaduseelnõu valmima lähinädalatel. Muudatuse eesmärk on anda töötajatele õigus jääda koju tööle, kui selleks on võimalus, samuti panna paika kaugtöö konkreetsed reeglid, näiteks töötundide arvestamine.

Heil ütles, et lausus, et seadus kindlustab töötajate õigused ning muudab selgemaks praegu üha rohkem hägustuva piiri töö- ja eraelu vahel.

Heil tõrjus kriitikute süüdistusi, et seadusemuudatus vähendab töötajate kollektiivset läbirääkimise võimet ning julgustab ettevõtteid töötajaid palkama hoopis välismaalt, kus standardid on madalamad.

„Me ei saa tööd puudutavaid muututsi peatada ja ei tahagi seda teha," lausus Heil, kelle sõnul on küsimus selles, et kuidas ökoloogilisi arenguid suunata ning võtta kasutusele uusi ärimudeleid ning tootlust suurendada nii, et selleks saaks kasu võimlaikult palju inimesi. „Kuidas muuta ökoloogiline progress sotsiaalseks progressiks," sõnas ta.

Covid-19 pandeemia surus maailma tööandjatele peale massilise kaugtöö eksperimendi. Kui paljudele tööandjatele annab see võimaluse kulusid kokku hoida, siis on paljude riikide valitsuste ees lahendamiseks küsimus, kuidas töötajate heaolu väljapool kontorit, töökohta tagada.

Prantsusmaa tugineb kaugtööl 2017. aastal vastu võetud seadusele, mis piirab, millal töötajad on kohustatud kontorist väljaspool tööga seotud telefonikõnedele ning e-mailidele vastama. Hispaania, Kreeka, ja Iirimaa aga tahavad vastu võtta uued kodukontoris töötamist reguleerivad seadused.

Hispaanias kiideti heaks muudatused, mis kohustavad tööandjaid kodutöö puhul ka kulude eest vastutama.

Saksamaa Tööandjate Assotsiatsiooni juht Ingo Kramer nimetas sotsiaaldemokraatide seaduse kava „täielikuks nonsenssiks" ning hoiatas, et ettevõtted hakkavad seepeale palkama välismaalt odavamat tööjõudu.

Osad ettevõtted soovivad üle minna tulemustasule, kus töötajatele ei maksta mitte konkreetse aja, vaid tulemuse eest. Ametiühinguaktivistid aga kardavad, et selle tulemusel ei suudeta enam kollektiivseid läbirääkimisi pidada ning see tähendaks lõppu Saksamaa senise sotsiaalse turumajanduse ühele tugisambale.

Heili kinnitusel kaitseb seadus kollektiivseid läbirääkimisi, kuid ta ei täpsustanud, kuidas.

Heil märkis, et juba praegu on kasutusel erinevaid töö tasustamise süsteeme, kus põhipalgale lisanduvad boonused. Siiski kinnitas ta, et ei poolda klassikalisest palgasüsteemist loobumist. „Ettevõtetel ja töötajatel on alati erinevad huvid. Me peame neid huvisid õiglaselt tasakaalustama," lausus ta.

Heil tunnistas, et mitte kõik ei saa seadusemuudatusest kasu ning soolised lõhed on jätkuvalt probleem. „On klišee, mis kahjuks on sageli tõsi: mehed panevad ka kodukontoris toa ukse kinni ning keskenduvad tööle, kuid naised peavad samal ajal ka laste eest hoolitsema," rääkis ta.

Heili kinnitusel ei saa seda panna seaduse süüks, et osad ettevõtted töö odavamate tööjõukuludega riikidesse viivad või töökohad automatiseerimise ning tehnoloogia arengu tõttu kaovad.

Heil kinnitas, et Saksamaa kasutab oma aasta lõpuni kestvat eesistumisaega selleks, et ka teised Euroopa Liidu riigid sarnaseid seadusi rakendaksid.