Kohus lükkas VTA ja M.V.Wooli listeeriavaidluses otsustamise edasi ja pöördus Euroopa Kohtu poole
Tallinna Halduskohtu kohtunikud Maret Hallikma, Kaupo Kruusvee ja Ruth Prigoda 22. septembri kohtumäärusest selgub, et kohtunikud otsustasid haldusaja uuendada ning küsida Euroopa Kohtult eelotsust.
Kohtunikud märgivad määruses, et asja lahendamisel on otsustava tähtsusega küsimus, kuidas tuleb tõlgendada asjasse puutuvat Euroopa Liidu õigust. Vaidluse osapooltel on 16.oktoobrini aega Euroopa Kohtule esitatava eelotsuse taotluse küsimuste sõnastamiseks taotluste esitamiseks. Seejärel edastab kohus eelotsuse taotluse Euroopa Kohtule.
Eelmise aasta lõpus alanud kohtuvaidlus puudutab VTA möödunud aasta 7.augustil ning 25. novembril tehtud ettekirjutusi, mille tulemusena M.V.Wooli Harku ja Vihterpalu tehased novembri lõpus kinni pandi.
Kohtumääruses tõdetakse, et poolte vahel on üheks peamiseks vaidlusküsimuseks see, kas kaupluses Listeriamonocytogenes’e (L.m) puudumise tuvastamiseks 25 grammis proovide võtmine on lubatud või mitte. Määruses tõdetakse, et vastusest sellele küsimusele sõltub ka see, kas põhjendatud on kaebaja ehk M.V. Wooli etteheide, et VTA on keelanud kalatoodete müümise, mille ohtlikkus tarbijale ei ole tõendatud. Tegemist on küsimusega, mis mõjutab otseselt mõlema vaidlustatud ettekirjutuse õiguspärasust.
Ehk siis küsimus puudutab seda, kas M.V.Wooli toodete suhtes sai nulltolerantsi rakendad ka siis, kui kaup oli läinud ettevõtte laost kauplusesse
VTA on tuginenud otsuses Euroopa Komisjoni määrusele, mida aga vaidluse osapooled tõlgendavad erinevalt ning kohtunikud tõdevad, et selle sätteid on võimalik tõlgendada erineval viisil ning puudub ka kohtupraktika, mis tõlgendusjuhised annaks ja sestap tulebki pöörduda Euroopa Kohtu poole.
M.V.Wooli esindava Soraineni vandeadvokaadi Allar Jõksi sõnul kinnitab eelotsuse küsimine kahtlust, et VTA on ebaselges õiguslikus olukorras, kus puudub Euroopa Komisjoni määruse tõlgendamispraktika, kohaldanud kaebaja suhtes kõige karmimat meedet - ettevõtte kogu tegevuse peatamine. „Järelikult on VTA keelanud kaebajal kõigis tehastes nii tootmise, tooraine sisseostu, ladustamise, vahendamise ja väljaveo olukorras, kus toidu ohtlikkus ei olnud üheselt tuvastatud. Ebaselges õiguslikus olukorras tuleb toimida ettevõtjale soodsamalt, kuivõrd sedavõrd raskete tagajärgede tekkimine on ettevõtjale ettenägematu,“ lisas Jõks.
VTA õigusosakonna juhataja Ave Mägi selgitas, et amet on oma praktikas lähtunud Komisjoni määruse sõnastusest ja eesmärgist, teiste liikmesriikide praktikast ning muudest EL-i juhenddokumentidest. Ta lisas, et paraku tõlgendavad pooled erinevalt määruses sätestatud kriteeriumit. "Kuna asjakohane kohtupraktika puudub ning tegemist on Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega, lasub kohtul sellises olukorras kohustus küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Sel põhjusel otsustas halduskohus omal algatusel (mitte menetlusosaliste taotlusel) pöörduda Euroopa Kohtu poole, kes peaks andma seisukoha, kuidas tuleks määrust tõlgendada," lausus Mägi, lisades, et täpseid küsimusi, mida Euroopa Kohtule esitatakse, pole veel formuleeritud.
