Kui mahud kasvasid 3,1%, siis müügitulu vaid veidi enam kui protsendi võrra. Ipitsa sõnul on tarbija hakanud ostma odavamaid kaupu. „Tõenäoliselt see trend sügisel jätkub," tõdes ta konverentsi avakõnes.

Sektori kogutulu vähenes viiendiku võrra ning tuleb arvestada, et toiduainetööstus ei ole kunagi olnud väga tulus.

Ekspordimahud on kasvanud 7%, kuid ka selles on hind väga oluline komponent. Ipitsa kinnitusel on toiduainetööstuste jaoks väga tähtis kaupade vaba liikumise säilime. Ta tõdes, et ekspordi kasvu on hakanud piirama töötajate liikumispiirangud ning oluliste messide toimumata jäämine.

Ipitsa sõnul on toidutööstuse ettevõtted investeeringutes ettevaatlikud ning see jätkub tõenäoliselt paari aasta jooksul.

Ipits tõdes, et kriisis on toiduainetööstuse ettevõtted saanud palgata teistes, eelkõige turismisektoris töö kaotanud inimesi eelkõige seni täitmata olnud ametikohtadele. Samas on nende jaoks oluline jätkuv tööpuudus toidu esmatootmises ehk põllumajandussektoris, mis oli välistööjõu skandaalil keskpunkt. Näiteks Salvestil jäävad nii mitmedki kurgi- ja köögiviljatarnete lepingud täitmata, sest pole tööjõudu.

Ipits möönis, et osa tööjõupuudusest saaks leevendada palkade olulisel määral tõstmisega, kuid see tooks kaasa ka lõpptoodangu hinnatõusu. „Ja hinnatõusu ei taha meist keegi," lausus ta.

Keskkonnasäästlikkuse, rohemajanduse ning tootmise kaasajastamisel vajavad ettevõtted Ipitsa kinnitusel nii riigi kui Euroopa Liidu abi, sest sellega seotud kulud on ettevõtete jaoks väga suured ning need kulud kanduvad edasi tarbijale.

„Kui me ei toeta, on hinnatõus tarbijatele rängem, kui oskame arvata, sest keskkonnasäästlik tootmine on kulukam kui oleme seni harjunud," lausus Ipits „Ja palju tuleb ka tarbijal endal kinni maksta".