Eesti peamiste konkurentsieelistena toovad välisinvestori tiitli nominendid tunnustavalt välja siinset ettevõtluskeskkonda ja ärikultuuri, tugevat IT-baasi ning eelkõige just ettevõtlikke inimesi. Ericssoni Tallinna tehase juhi Lars Ottosoni sõnul näeb Rootsi emafirma Eesti tehast väga strateegilise investeeringuna, kuhu jätkatakse kapitali suunamist ka edaspidi. „Oluline on, et me ei investeeri ainult tehnoloogiasse, vaid ka inimestesse ja kompetentsidesse,” rõhutab Ottoson. Rootslased hindavad Eestit stabiilse ühiskonna, euro kasutuselevõtu ja geograafilise läheduse poolest. „Suurem osa meie disaini- ja arendustegevusest toimub ju Rootsis, seega on asukoht meie jaoks väga tähtis. Lisaks on muljet avaldav Eesti IT-küpsus – kui sujuvalt toimib e-riik ja digiallkirjastamine ning kui lihtne on siin äri ajada.”

Investeeringuotsuse võtmesõnad: õigusruum, kasvupotentsiaal ja inimesed


Soome taustaga Technopolise juhi Gert Jostovi kinnitusel jälgivad pea kõik välisinvestorid tähelepanelikult konkreetseid kriteeriume, millele peab investeeringu sihtriik vastama. Technopolise omanikke huvitas kümne aasta eest tehtud investeerimisotsuse tegemisel lisaks väljakujunenud õigusruumile ja ärikultuurile ka ärikinnisvara valdkonna kasvupotentsiaal. „Eesti turule sisenemisest alates on ainuüksi Ülemiste City ärimaht kasvanud neli korda,” tõdeb Jostov, kelle sõnul ei ole bürookinnisvara osas kindlasti veel lagi käes – kui Skandinaavia pealinnades on ühe elaniku kohta 6–10 ruutmeetrit kvaliteetset büroopinda, siis Tallinnas on see näitaja alles 1,5 ruutmeetrit elaniku kohta.

Maailma ühe suurima meediamaja, Saksamaalt pärit Bertelsmanni gruppi kuulub ka Arvato Financial Solutions, mille Eesti tütarfirma AFS IT Services Estonia osutab emaettevõtetele IT-arendusteenust. „Bertelsmann on küll tuntud telekanali RTL ja Saksamaa suurima ajakirjade grupi omanikuna, kuid lisaks tegutseb suurkontsern veel paljudes teisteski valdkondades alates e-haridusest kuni logistika ja finantsteenusteni välja,” selgitab AFS IT Services Estonia viitsepresident ja juhatuse liige Agnes Makk. Esialgu vaid gruppi kuuluvatele ettevõtetele arendus- ja innovatsiooniteenuste osutamiseks loodud Eesti tütarfirmast on kasvanud 140 spetsialistiga arvestatav IT-keskus, mis loob lahendusi ka maailma suurimatele e-kaubamajadele.

Maki sõnul sai Eesti kasuks otsustamisel määravaks ärikultuuri lähedus Saksa ja Skandinaavia mentaliteediga ning ettevõtlikud IT-inimesed, kellest paljud on finantstehnoloogia ja panganduse taustaga. Suurt rolli investeeringu Eestisse toomisel mängis ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning laiem suhtlus Eesti ametnikkonnaga, kes jätsid Saksa emafirma esindajatele pragmaatiliste ja hakkajate inimeste mulje. Makk rõhutab, et erinevalt paljudest teistest suurfirmade üksustest Eestis, ei ole AFS IT Services Estonia puhul tegemist mitte tugiteenuste osutaja, vaid innovatsioonikeskusega. „Oleme väga tähtis ja strateegiline osa AFSi rahvusvahelisest ärist, allume otse grupi IT-juhile (chief information officer) ning meile on jäetud vabad käed oma teenuste arendamiseks – kohalikku juhtkonda usaldatakse täielikult,” on Makk põhjusega uhke.

Tulevik on kasvamise ja ümbermõtestamise nägu


2020. aasta on kõigi arvates kujunemas väga eriliseks aastaks, mis jääb kauaks meelde. Nominentide ühine arvamus on, et Eesti on koroonakriisiga hästi või isegi väga hästi toime tulnud, eriti kui võrrelda teistes maades toimuvaga. Äri mõttes näevad infotehnoloogiaga lähemalt seotud ettevõtted selgelt positiivseid trende. „Ericsson arendab sidevõrkude süsteeme, mille osas kasvab vajadus hüppeliselt, samuti annab Euroopas tunda mõningane mahajäämus 5G arenduste osas, seega on meie tööpõld aastateks üsna viljakas,” usub Ottoson.

AFS IT Services Estonia on veendunud, et tänu e-kaubanduse hoogsale arengule jätkub ka innovatsioonikeskusel tegevust küllaga. Agnes Maki sõnul on nende meeskond Tallinnas kasvanud üheksa kuuga 96 inimeselt 140 spetsialistini ja aasta lõpuks võib see number ulatuda juba üle 150. „Kasvame koos emaettevõttega, kuid otsime ja leiame samas ka ise aktiivselt uusi ärivõimalusi,” rõhutab Makk.

Technopolis tegutseb kokku seitsmes riigis ja Eesti puhul on Jostovile silma jäänud siinsete ettevõtete suutlikkus äri kiiresti ümber korraldada ning tulevikku optimistlikult vaadata. Bürookinnisvara valdkonnas avalduvad koroonakriisi mõjud pikema aja jooksul. „Meie Ülemiste linnaku toitlustusettevõtete käibed kukkusid küll 99 protsenti, kuid kontoripindade rendile see nii drastiliselt mõjunud ei ole. Paljud kliendid alles mõtestavad töö ja kontori olemust enda jaoks ning meie ülesanne ongi kaasa mõelda, kuidas pakkuda optimaalseid ja vajaduspõhiseid kontorilahendusi. Technopolise äri ei ole enam ammu vaid pindade üürimine, vaid kõikvõimalike täiendavate teenuste osutamine,” selgitab Jostov. Üha tähtsamaks muutuvad linnakus näiteks kogukonnateenused, kõikvõimalikud sotsiaalsed algatused ja ühisüritused.

Murekohaks tehnilise kompetentsi piiratus


Mis motiveerib ettevõtteid püüdlema aasta välisinvestori tiitli poole? Näiteks Ericsson Eesti on varemgi Eesti ettevõtlusauhindade konkursil osalenud ja Ottosoni sõnul on juba nominatsiooni pälvimine ettevõtte jaoks suur tunnustus. „See näitab, et meie investeeringut siia on märgatud ja seda hinnatakse. Samuti annab see ka meie töötajatele põhjust tunda uhkust ja rahulolu oma tööandja üle,” märgib Ottoson. AFS IT Services Estonia juhi arvates on sellisel konkursil osalemine vajalik selleks, et saada kogukonnalt tagasisidet oma tegevusele. „Vahel ei suuda me isegi mõista, kui suuri asju me Eestis teeme. Selline märkamine annab nii omanikele kui ka töötajatele indu juurde,” lausub Makk.

Technopolise juht Gert Jostov näeb konkursil osalemises võimalust kaasa aidata ettevõtte missiooni elluviimisele. „Meie eesmärk on muuta Eesti ja Tallinn talentidele atraktiivseks sihtkohaks, seepärast soovimegi näha keskkonna arenemist tervikuna.” Eesti konkurentsivõime parandamiseks soovitavad nii Ericsson kui ka AFS Eesti pöörata tähelepanu tehnoloogilise kompetentsi kasvatamisele ja tippspetsialistide saadavusele. „Ericssonis oleme leidnud viise, kuidas leevendada spetsialistide puudust, kuid see on üks murekoht välisinvestori vaates,” sõnab Lars Ottoson. Tippspetsialistide pärast tunneb muret ka AFS IT Services Estonia viitsepresident Agnes Makk, kelle ettevõttes töötab 29 rahvusest inimesi. „Globaalses konkurentsis talentide nimel peaksime kõik koos pingutama, et ka välismaalastest tippspetsialistid oleksid siia oodatud,” lisab Makk.

„Ettevõtluse auhind 2020” on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele, mida annavad välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Eesti Tööandjate Keskliit. Konkursi eesmärk on tunnustada parimaid Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust ka majanduslikult keerulisel ajal. Ettevõtluse auhinna konkursil selguvad aasta parimad ettevõtted viies kategoorias: aasta eksportöör, aasta uuendaja, aasta pereettevõte, aasta disainirakendaja ja aasta välisinvestor.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid