“Oleme olnud Euroopa liidu vahendite kaasamisel väga edukad ja saanud nii äsja lõppenud kui eelmises taotlusvoorus Euroopa Komisjonilt maksimaalse võimaliku toetusmäära – 75 protsenti,“ rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Omafinantseeringuks kasutab võrguettevõte ülekandevõimsuste oksjonitulu. „Seega ei koorma sünkroniseerimise investeeringud meie elektritarbijat,” rõhutas Veskimägi.

Eraldatud raha kasutab Elering eelkõige sünkroonkompensaatorite rajamiseks. Ettevõttel on praegu käimas riigihange kolme sünkroonkompensaatori rajamiseks vastavalt Viru, Püssi ja Kiisa alajaama juurde. Hanke pakkumiste tähtaeg saabub oktoobri teises pooles.

Suurim rahastusotsus EL-i energeetikaprojektide ajaloos

Sama otsusega rahuldas Euroopa Komisjon ka Läti, Leedu ja Poola taotlused sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute kaasrahastamiseks. Suurima toetuse saavad Leedu ja Poola uue elektriühenduse Harmony Link rajamiseks Läänemerre.

Ka Baltimaade, Poola riigi- ja valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitasid reedesel kohtumisel pühendumust Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemi sünkroniseerimisele Mandri-Euroopaga aastal 2025.

Eesti peaminister Jüri Ratas avaldas heameelt, et Euroopa ühendamise rahastu komitee neljapäevase otsuse üle eraldada Balti riikidele ja Poolale Euroopaga elektrisüsteemide ühendamise lõpule viimiseks kokku 720 miljonit eurot. Tegemist on suurima rahastusotsusega senises Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprojektide ajaloos.

„Baltimaade elektrivõrkude ühendamine Mandri-Euroopa võrkudega Poola kaudu suurendab Eesti, Läti, Leedu ja Poola energiajulgeolekut ning aitab saavutada roheleppe eesmärke,“ sõnas peaminister Ratas. Tema kinnitusel jätkatakse töödega kiiresti, et jõuda valmis 2025. aastal.

Plaani kohaselt peavad Balti riikide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise ettevalmistused olema lõppenud 2025. aasta lõpuks. Hetkel on Balti riikide elektrisüsteemid osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, kus sagedust juhib Venemaa ülekandevõrk.

Üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse annab Balti riikidele täieliku kontrolli oma elektrisüsteemi üle. Samuti paranevad võimalused elektrikaubanduseks Balti riikide ning teiste Mandri-Euroopa sagedusalasse kuuluvate riikide vahel.

Veel üks taotlus tulemas

Nelja riigi süsteemihaldurid kavatsevad esitada Euroopa Liidu järgmisesse eelarveperioodi veel ühe sünkroniseerimisega seotud investeeringute kaasrahastuse taotluse, et kaasata Euroopa Liidu vahendeid ka elektrisüsteemi juhtimis ja –infosüsteemide kaasajastamiseks.

Sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute esimese etapi osas tegi Euroopa Komisjon otsuse 2019. aastal. Kahes rahastusvoorus Eleringile eraldatud toetuse kogumaht on 196 miljonit eurot ning projektide kogumaht hinnanguliselt 261 miljonit eurot.

Suurem osa rahast kulub Kirde-Eestis algavate ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvate ülekandeliinide uuendamiseks. Liinide rekonstrueerimise tööd algavad järgmisel aastal.

Kokku on Eesti võrguettevõte kaasanud energiataristu projektidesse üle 700 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid, mis on lisaks üldistele eurorahadele Eestile antud.