SEB: II samba maksete peatamine säästab poeskäigu jagu raha
Tänavu II kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 1 433 eurot. Juhul kui pensionikoguja peatab II samba sissemaksed, siis aitab see ühes kuus säästa 23 eurot ehk ühe-kahe poeskäigu jagu raha. Üheksa kuuga teeb see umbes 207 eurot kokkuhoidu, mis oleks mõistlik säästa või investeerida. Aga kas seda omal käel päriselt ka tehakse või läheks see igapäevasesse tarbimisse?
Juhul kui keskmise palga saaja otsustab II samba makseid jätkata, siis 2% kuupalgalt tuleb endiselt tasuda, kuid see läheb pensioniinvesteeringuks ning riik lisab hiljem omapoolse panuse. Sel moel paneb investor koos riigipoolse toetusega 9 kuuga tuleviku jaoks kõrvale ligi 774 eurot. Kui ta maksed katkestab, siis kokkuvõttes tähendab see kogujale ligi 570-eurost kaotust.
2500-eurose brutokuupalga puhul „säästab" koguja peatamisel esialgu 9 kuuga 360 eurot, kuid kokkuvõttes jääb II samba kontole laekumata 1350 eurot ehk miinus on ligi 1000 eurot.
SEB kevadine kliendiuuring näitas, et 75% plaanib II samba sissemakseid jätkata ning 15% katkestada. Sellest lähtuvalt peataks Eestis maksed ca 105 000 inimest, mis teeks ligi 60 miljonit eurot miinust keskmise palgaga pensionikogujatele.
Maksete peatamisel omad riskid
Eelmise kümnendivahetuse majanduskriisis toimunud pensionimaksete peatamise analüüs kinnitas, et kriisijärgne pensionimaksete jätkamine tõi investorile kolmandiku suurema pensionitulu.
Ka sissemaksete peatamine finantsturgude languse ajal ei pruugi olla mõistlik, sest odavamalt ostes on võimalik turgude taastumisel teenida suuremat kasu. Näiteks riigipoolsete sissemaksete katkestamisest 2009. aasta juulis kuni maksete taastumiseni 2011. aasta alguses tõusid maailma aktsiaturud umbes 45 protsenti ja Tallinna börs isegi 133 protsenti.
Tuleb ka silmas pidada, et kui planeeritud pensionireform jõustub, siis kaovad väljamaksepiirangud peaaegu täielikult. See teeb II sambast väga atraktiivse ja riigi doteeritud investeeringu, mida oleks nutikas maksimaalselt ära kasutada.
