FOTOD | Torm piimaklaasis: Eesti suurimad piimatööstused said uue katuse alla. Samm võib tuua turule ka uue tegija
„Me sel suvel lõime uue ettevõtte – Nordic Milk,” rääkis Tere AS-i ja Farmi Piimatööstus AS-i juhatuse liige Ülo Kivine täna toimunud pressikonverentsil. Kuna mõne aasta eest lisandus Maag Grupi struktuuri Farmi pikaajaline konkurent Tere, otsustati nüüd kahe Eesti mõistes suure ja olulise piimatööstuse juhtimise efektiivsuse huvides neid ühe katuse alla koondada.
Kui kuni selle aasta juuli lõpuni oli Tere piimatööstus Farmi Piimatööstuse tütarfirma, siis uue struktuuri järgi on nii Tere kui Farmi mõlemad Nordic Milk OÜ tütarfirmad ehk sõsarettevõtted. Nende kõrval on jäetud tühi koht ka kolmandale võimalikule tütarfirmale, kellele viidates kasutatakse krüptilist terminit „potentsiaalne uus tulija”.
Ei pea tingimata olema piimaettevõte
„Kindlasti see struktuur annab meile võimaluse mõelda tulevikus ka arengule,” põhjendas Kivine. Kes see siis täpselt olla võiks – kas luuakse nullist uus ettevõte või omandatakse mõni Eesti või välisettevõte? Kivise kinnitusel pole välistatud kumbki variant. Ka ütleb ta, et see potentsiaalne uus tulija ei pea üldse olema sama sektori ettevõte.
„See ei pruugi üldse olla piimaettevõte. Me tahame olla toiduainetööstuse kontsern ja see võib olla ka mingi muu toidutootmise valdkond. Selle struktuuriga on meil võimalik juhtida altpoolt ka muid ettevõtteid – see ettevõte võib olla teises valdkonnast, aga juhtimise ja struktuuri mõttes ta saab toimida,” põhjendas Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse liige.
Samas märkis ta, et hetkel mingeid läbirääkimisi mõne toiduainetööstuse omandamiseks pooleli ei ole. „See on tuleviku võimalus – kas luua sinna ettevõte või omandada ettevõte,” rõhutas Kivine.
Kokku ligi 40% Eesti piimatööstuste turust omava ettevõtte alla on 1. juulist hakatud koondama paljusid Tere ja Farmi dubleerivad põhiprotsesse, tugifunktsioone ja eksporditegevusi. „1. jaanuarist hakkame piima varuma – põhiline piima varuja on Nordic Milk, meil on tootjatele kirjad välja saadetud,” rääkis Kivine. Ehk nii Tere kui Farmi hankeid ja sisseoste hakatakse aastanumbri vahetumise järel tegema ühiselt uue emafirma alt.
1. oktoobrist viidi juba paljud kahe ettevõtte ühised funktsioonid Nordic Milki koosseisu. „Eraldi jäävad meie tootmisüksused – tehased –, kus toimub nii Tere kui Farmi brändi all olevate toodete tootmine,” lausus Kivine. Uuest aastast võetakse kasutusele näiteks ka uus ühine majandustarkvara.
Personali osas mingeid muudatusi selle sammuga ei kaasne. Kindlasti töökohti vähemaks ei jää, pikemas perspektiivis hoopis lisandub, kuna uus struktuur peaks looma paremad eeldused ettevõtete kasvuks, kinnitas Kivine. Ka ei muutu hetkel midagi tarbija vaates, nii Tere kui Farmi jätkavad ka päras struktuurimuudatust eraldi ettevõtetena.
„Nendega ei juhtu mitte midagi,” sõnas Tere AS-i ja Farmi Piimatööstus AS-i teine juhatuse liige Mairi Paiste, rõhutades, et tegu on ennekõike kontsernisisese struktuurimuudatusega. „Samas me kindlasti soovime neid puhtaid põhjamaiseid tooteid viia enamatesse riikidesse, kui me seni oleme teinud,” lisas ta, viidates peamisele põhjusele, miks selline samm üldse ette võeti.
Kuigi Nordic Milk OÜ kui ettevõtte registreerimisajaks on äriregistris 10. aprill 2018, kandis see kuni eelmise aasta lõpuni Baltic Milk OÜ nime. Nimevahetuse põhjus on üsna proosaline, nimelt usub Maag Grupp, et just oma põhjamaisele päritolule rõhudes on piimaettevõtetel suurem potentsiaal eksporditurgudel läbi lüüa.
„Me ka täna ekspordime nii Tere kui Farmi brändide alt, aga mujal on need sõnad ikkagi natuke võõrad, need on ainult eestimaalastele tuttavad. Nordic Milk annab suuremat rahvusvahelist mõõdet, see võimaldab meil eksportida kaugemale. Põhjamaine kuvand on kaugemal väga hinnatud, Eestit väga palju ei teata,” rääkis Kivine. Ka peaks see kahe brändi asemel võimaldama väljapoole turundada vaid ühte.
Loodavad tormile piimaklaasis
Kas see pole siiski liiga pretensioonikas samm – liigitada Eesti piimatööstusi põhjamaiste alla? „See on küsimus sellest, kas me tahame olla osa Baltikumist või tahame olla osa Põhjamaadest,” põhjendas Kivine. Paljudes ekspordiriikides on põhjamaine kuvand oluliselt tugevam müügiargument kui Balti päritolu.
Uue emafirma loomisega on juba mõeldud ka selle visuaalsele identiteedile. „Kuna igal ettevõttel on oma lugu, siis Nordic Milk logo motiivi ei pidanud liiga kaugelt otsima – see sai alguse lihtsast piimaklaasist, aga sugugi mitte sellisest seisvast või igavast, vaid lausa väikesest tormist piimaklaasis,” rääkis Paiste.
Just sedasama tormi piimaklaasis püüab ka Nordic Milki esialgu vaid korporatiivkasutuseks mõeldud logo edasi anda. „Selle logoga anname me teada, et oleme alati edasiliikuv ja arenev organisatsioon,” põhjendas Paiste, viidates dünaamilisele liikumisele, mida kaks seni väga tugeva iseseisva identiteediga piimatööstused püüavad edaspidi just oma eksporditurgudel rõhutada.
2019. aastal oli Tere ja Farmi Piimatööstuse konsolideeritud käive 112 miljonit eurot, kasvades aasta varasemaga 4%. Kasv tuli peamiselt ekspordi arvelt, mis kasvas aastaga 14%. Eksport moodustas mullu ettevõtete käibest 21%. Eesti piimatööstuste tooteid viiakse täna üle maailma, kokku 25 riiki. Ettevõtete suurimad ekspordipartnerid on Soome, Läti ja Bulgaaria.
