Koroonapandeemia avas Venemaa ettevõtetele uued võimalused

Covid-19 pandeemia pealesunnitud kaugtöö võimalused on pannud Venemaa suurlinnade ettevõtted uusi inimesi palkama kaugematest piirkondadest. See annab ettevõtetele konkurentsieelise, majandusliku kokkuhoiu ning aitab kaasa ka piirkondlike erinevuste ja ebavõrdsuse tasandamisele.

Veel kuu aega tagasi arvas Venemaa Alfa panga juht, et ta on ainus panga töötaja, kes pärit pisikesest, vaid 9000 elanikuga Tarusa linnast. Nüüd on neid veel kolm ja kõik nad on suve jooksul palgatud panga IT-osakonda. Tänu sellele, et Covid-19 pandeemia on muutnud senist värbamispoliitikat ning enam ei tugineta vaid Moskva ning käputäie teiste suurlinnade talentidele, kirjutab Briti majandusleht FInancial Times.

Pandeemia sundis kaugtööle ümber orienteeruma ning andis tööandjatele võimaluse valida töötajad 145 miljoni inimese seast, kellest suur osa on Moskvas või Peterburis asuvatest äridest tuhandete kilomeetrite kaugusel, 11 ajavööndisse jagatud riigi erinevates piirkondades.

„Tarusa on armas linn, kuid seal on olnud kaks valikut: kas kolid Moskvasse tööle või jääd kodukohta lõksu," rääkis Alfa panga juht Vladimir Verhošinski Financial Timesile. „Suur osa Venemaa arengust on suurte vahemaade tõttu blokeeritud, kuid nüüd suundume täiesti teise reaalsusesse," lisas ta.

Enne tänavust aastat palkas Alfa pank kõik programmeerijad, IT-arendajad ning andmeanalüütikud vaid nendest viiest linnast, kus pangal olid suured kontorid. Kuid sellel aastal on kaks kolmandikku uusi inimesi värvatud väljastpoolt neid linnasid ning paljud neist ei ole panga personalijuhiga isiklikult kohtunud. Pank avas hiljuti väikeses Lõuna-Venemaa linnas 50 töötajaga kõnekeskuse. Vaid kaks nendest töötavad kontoris.

„Covid-19 on seda trendi kiirendanud ning väljaspool Moskvat ning Peterburi asuvatele talentidele luuakse positiivsed regionaalsed tööväljavaated," tõdes maineka konsultatsioonifirma McKinsey & Co Venemaa vanempartner Semjon Jakovlev. Tema sõnul on mitmed Venemaa ettevõtted pärast pandeemiat teada andnud, et võtavad kas osaliselt või täielikult kaugtöö mudeli kasutusele. „Kaugtöö võimaluse konkurentsieeliseks muutmisel on mitmeid komponente ning efektiivse struktuuri ning hooliva organisatsioonikultuuri loomine on siin sama olulised kui uute tehnoloogiate kasutamine," lausus ta.

Haritud töötajad

Nõukogude aja pärandina hooplevad suurem osa Venemaa linnasid ülikoolide, tehnikakoolide ja teiste haridusvõimalustega keskkoolilõpetajatele. Ning suurem osa neist on õppijatele tasuta.

OECD hindas 2016. aastal, et 54% Venemaa täiskasvanutest on kolmanda taseme haridus ehk nad on pärast keskkooli oma haridusteed jätkanud kas ülikoolis või kutsehariduse süsteemis. Selle näitajaga on Venemaa OECD liikmes- ning partnerriikide seas teisel kohal. Kuid Venemaa suurus on seni tähendanud, et kui sa Moskvasse, Peterburi või mõnda teise vähestest suurlinnadest ei koli, oled sa suurfirmade potentsiaalsest värbamishuvist väljas.

Briti majandusleht märgib, et kuigi paljudes riikides kasvab kaugtöö tegijate arv kiires tempos, siis pikas perspektiivis on koroonapandeemia mõju Venemaa tööturule tõenäolisemalt üks märkimisväärsemaid.

„Venemaa on selles mõttes unikaalses olukorras, kõrgelt haritud elanikud ning tugevad haridusasutused on näiteks ka Siberi linnades, eriti mis puudutab tehnikaalasid," rääkis Jakovlev.

Samal ajal kui pandeemia sundis kaugtööle üle minema, on see survestanud riiki ka seniseid seadusi muutma.

Kiire areng

Ettevõtete juhid on ammu kurtnud riigis valitseva bürokraatia üle ning riik on nõudnud, et otsused peavad olema ka paberkandjal ning kinnitatud templi ning allkirjadega. Koroonapandeemia on toonud kaasa nende regulatsioonide kaasajastamise. Nõukogude asjast pärit tööraamat, mis oli igale töötajale kohustuslik ning kuhu pidi iga tööandja sissekande tegema ning selle allkirja ja templiga kinnitama, lubati sel aastal asendada digitaalse versiooniga.

Verhošinski sõnul ei ole muudatused olulised mitte ainult tööjõu regionaalsemaks muutmiseks, vaid töö inimkesksemaks tegemisel. „Ka väikestes kohtades on inimesel võimalik leida hea palgaga hea töö. Kui sul on eakad vanemad, ei pea sa neid enam üksi jätma, et ise töö pärast Moskvasse sõita," rääkis ta.

Venemaad on väga pikalt painanud küsimus, kuidas riigi lõuna- ning idaosas majandusarengut kiirendada ning elatustaset tõsta ning probleemiks on olnud erinevate piirkondade ebavõrdsus.

Juulis oli tööpuudus Moskvas 2,3% ning Peterburis 3,2%. Samas kui Siberis tõusis see järsult 8,2 protsendini ning paljudes piirkondades on töötuse määr üle 15%.

Majandusleht märgib, et töökohtade Moskvast väljapoole liigutamine annab tööandjatele ka majandusliku kasu: Venemaa pealinna keskmine palk on umbes 1000 dollarit ehk 80% riigi keskmisest kõrgem.

Novosibirski piirkonna keskmine palk on aga vaid veidi üle 500 dollari, mis tähendab, et kui Moskva tööandja suudab sealt leida töötaja enne, kui viimane lennuki või rongiga pealinna tööd otsima läheb, saab ta palgarahas oluliselt kokku hoida.

Ka Verhošinski tunnistab, et ka pank on kaugtööga kulusid vähendanud. „See on majanduslikult mõttekas ja win-win olukord," kinnitas ta.

Pole üllatus, et ka teiste ettevõtete pilgud on uute töötajate otsingul pealinnast oluliselt kaugemale suunatud.

„Sa saad olla vaid nii hea, kui head on su töötajad ning meie otsime tehnoloogiatalente üle kogu Venemaa," kinnitas Venemaa online panga Tinkoff juht Oliver Hughes. „Meil on vedanud, et Venemaal on neid talente palju."

Venemaa suurim toidumüügikett X5 teatas, et 15% uutest palkamistest on sel aastal olnud Venemaa regioonides ning see number peaks edaspidi suurenema. „Mõistsime, et Moskvas on IT-spetsialistide arv piiratud ning sestap pöörasime pilgud mujale," lausus grupi pressiesindaja Denis Kuznetsov, kelle sõnul on suuremates linnades, eriti neis, kus tehnoloogiaerialasid õpetatakse, ka üsna arvukalt arendajaid.