Aasta uuendaja nominendid: innovatsiooni eelduseks on uuendustele avatud meeskond

Konkursi „Ettevõtluse auhind 2020” raames jagatavale aasta uuendaja tiitlile on jäänud kandideerima kolm nominenti: küberturvalisuse lahendusi pakkuv CybExer, käsitööšokolaade tootev Chocolala ja vesinikutehnoloogial põhinevaid kütuseelemente arendav Elcogen. Kuidas defineerivad aasta uuendaja nominendid innovatsiooni ja arendustegevust?

Esimese Eesti ettevõttena oma šokolaadides vaid õiglase kaubanduse märgist kandvat toormaterjali kasutava Chocolala jaoks käib uuenduslikkus tootearenduses käsikäes tarbijate tagasisidega – mis neile meeldib ja mis mitte. Samas tuleb Chocolala asutaja ja juhi Kristi Lehtise sõnul tarbijat vahel ka suunata. „Tarbija harimine on meie jaoks edu võti, sest muidu ei pruugi klient mõista, miks on „oast tahvlini” 100-protsendiliselt käsitööna tegemine küll kallim, aga see-eest ka kordades maitsvam,” nendib Lehtis. Oma uusima tootegrupi, pohlast ja astelpajust valmistatud marjašokolaadi jaoks leidis šokolaaditootja inspiratsiooni loodusest ja restoranidest, luues selle samas täiesti nullist, sest sarnast toodet lihtsalt ei ole varem eksisteerinudki.

Enn Õunpuu asutatud Elcogen arendab ja toodab maailma kõige tõhusamat kütuseelementide tehnoloogiat, mis võimaldab energiat toota ja vesinikuks salvestada ilma kütuseid põletamata. Elcogen on loonud demorakenduse, mis võimaldab toota energiat taastuvatest ressurssidest ja salvestada seda energiat vesinikuks. Õunpuu veendumuse kohaselt ei ole innovatsioon millegi uue leiutamine, vaid selle suuremahuline rakendamine ühiskonna teenistusse.

„Selle projekti algus ulatub 90. aastatesse, kui alustasime koostööd Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudiga (KBFI). Reaalteaduste haridus ja küllaldane kogemus ettevõtluses andsid mulle veendumuse, et Eesti suurim ressurss on meie teaduspotentsiaal, nii saigi alguse Elcogeni teekond kaasaegsete vesinikutehnoloogial põhinevate kütuseelementide arendamiseni,” meenutab Õunpuu, kelle sõnul on demolahenduse sündimisse panustatud üle 450 inimaasta jagu teadusarendust. „Meie lähenemine erineb märkimisväärselt kaasaegsest ülikiirest tootearendustsüklist, sest kõrgteaduslike tehnoloogiliste lahenduste puhul on juba sisenemislävend sedavõrd kõrge, et kiireid tulemusi ei ole võimalik loota.”

Küberturvalisust parandavaid lahendusi tootva CybExeri juhatuse liige Andrus Kivisaar defineerib enda jaoks innovatsiooni kui keeruliste asjade lihtsaks tegemist. „See sünnib koostöös ja kuulamises – asju ei saa lihtsaks teha ilma teist poolt kuulmata ja mõistmata.”

Koostöö teadlastega on innovatsiooni alus

Kõiki aasta uuendaja tiitlile kandideerijaid seob ka tihe koostöö teadusarendusasutuste ja ülikoolidega. Chocolalaga liitus mõned aastad tagasi vabariigi teaduspreemia laureaat Jaan Habicht, kelle eestvedamisel on hoogustunud koostöö Tartu ülikooli teadlastega. „Koostööd Tartu ülikooliga olime teinud varemgi, kuid Jaani juhatamiseta ei oleks me osanud paljude tehnoloogiliste nüansside peale ise tullagi. Probiootikum ME-3 šokolaadile lisamise idee tuli Tartu ülikooli teadlastelt ja lahendas ka minu jaoks väga olulise probleemi: kuidas suunata last probiootikume võtma. Loomulikult on probiootikumiga täiendatud šokolaad lapsele palju meeldivam kui rohupudelist pärit tilgad või tabletid,” märgib Kristi Lehtis.

Ka Elcogeni edu rajaneb põhjalikul koostööl teadlastega. „Tõime ühe laua taha KBFI ja Tartu ülikooli parimad teadlased ning tänu nende pingutustele õnnestus arendada konkurentsivõimelise hinnaga masstootmise tehnoloogia, mis on muutnud Elcogeni üheks maailma juhtivaks üksikelementide tootjaks vesiniktehnoloogial põhinevate kütuseelementide sektoris. Kuid kogu protsessi edasise arendamise konkurentsieelis peitub meie jaoks võrgustumises: teeme koostööd kümnete ülikoolidega üle maailma ja oleme aktiivsed partnerid mitmetes Euroopa Liidu teadusprojektides,” sõnab Õunpuu. Tänu Elcogeni arendustegevusele on Eestis hoogu saanud mitmed teadusarendusdistsipliinid, muu hulgas näiteks kõrgtehnoloogiline keraamika, mis seni oli Eestis üsnagi nukras või suisa olematus seisus.

CybExergi peab koostööd teadusarendusasutustega väga oluliseks, korraldades regulaarset koostööd pea kõigi Eesti juhtivate ülikoolidega. „Interdistsiplinaarsus on küberjulgeolekus väga suur väljakutse. Tegemist ei ole ju vaid tehnoloogilise probleemiga, vaid sellesse on hõlmatud ka elemente psühholoogiast, ärijuhtimisest ja teistest valdkondadest,” selgitab Kivisaar.

Innovatsiooni toetab avatud ettevõtte kultuur

Innovatsiooni ja uuendusmeelsust laiemalt peab toetama ettevõtte kultuur. Kristi Lehtise sõnul on šokolaaditootja püüdnud algusest peale hoida kollektiivis avatust uutele ideedele. „Peame end kogu aeg vormis hoidma, sest osaleme väga paljudel rahvusvahelistel võistlustel ja kõik meie töötajad loovad ise uusi tooteid või osalevad nende arendamises. Ilma eesmärgita oleks innovatiivset hoiakut raskem tagada,” leiab Lehtis.

Elcogeni asutaja Enn Õunpuu on ettevõtte innovatsioonipoliitikat tähtsustades veelgi resoluutsem: „Päev, mil lõpeb tootearendus, on ettevõtte surmadaatum.” Uuenduste osas on Õunpuu kogemuse kohaselt kõige tähtsam usk sellesse, mida teed. „Kui hakkad endas kahtlema, siis kirjutad endale ette, et ei usu lõpptulemusse. Nii kaob motivatsioon ja pikas perspektiivis ka tulemus.” Õunpuu sõnul on oluline saada kokku meeskond, kuhu kuuluvad paraja kiiksuga inimesed, keda ei motiveeri ainult raha, vaid ka tahtmine ja soov panustada suurematesse muutustesse. „Uskuma peavad kõik, nii töötajad kui ka investorid.”

Ettevõtte kultuuri kirjeldades kasutab CybExeri Andrus Kivisaar märksõnu kaasav, tagasihoidlik ja uudishimulik. „Rõhutame alati, et me ei ole kõige targemad inimesed ruumis – ja see töötab meie kasuks.”

Pikemas perspektiivis usuvad kõik nominendid, et koroonakriisist hoolimata on võimalik edu saavutada, kui vaid nutikalt tegutseda. Chocolala kasutas kevadist kriisiaega oma müügisüsteemi korrastamiseks, sest 20 protsenti ettevõtte käibest moodustab eksport, kuid ambitsioon on seda kasvatada 50 protsendini. „Meie eeskujuks on ennesõjaaegsed Eesti maiustustetootjad, näiteks KaWe, kelle toodang oli tuntud kõikides maailma tolleaegsetes metropolides alates Berliinist kuni Londoni ja New Yorgini. Just praegu on oluline areneda ja tegeleda turunduse ja tootearendusega,” kinnitab Kristi Lehtis.

Õunpuu hinnangul ei ole maailmal pääsu keskkonnasäästlikust energeetikast. „Energiat vajame alati ja mida rohkem probleeme maailmas esile kerkib, seda tähtsamaks muutub energeetiline kokkuhoid, sest see on üks suurimaid kuluartikleid kõigi jaoks. Kui kodutarbija jaoks on energiasäästu võimalused suhteliselt piiratud, siis tööstuste jaoks oleme alles algjärgus. Euroopa impordib suurema osa primaarenergiast ja see on tihti põrgulikult poliitilise alatooniga. Kütuseelement on vesinikutehnoloogia arengu võimaldaja, sest nii saab paremini salvestada taastuvallikatest kogunevat energiat ning seeläbi saab võimalikuks keskkonnasõbraliku vesiniku laialdasem kasutus näiteks transpordis ja tööstuses,” on Õunpuu veendunud.

CybExeri jaoks toob tulevik suurema sõltuvuse veebipõhistest teenustest ja infrastruktuurist, mis vajavad veelgi rohkem kaitset. „Küberjulgeolekut tagada aitavatel ettevõtetel on selles järjest ohtlikumaks muutuvas maailmas eriline vastutus – meist sõltub järjest rohkem majanduse usaldusväärsus, ehk meil ei tule leida mitte vaid õiged tehnoloogilised lahendused, vaid ka õige toon sellest rääkimiseks,” rõhutab Kivisaar.

Uuenduslikkust suunavad nii julgus kui ka sihikindlus

Kuidas olla edukam uute lahenduste rakendamisel või kuidas luua innovatsiooni soosiv keskkond? Chocolala asutaja Kristi Lehtis on veendunud, et innovatsioon peab tulema seest, seda ei ole võimalik peale suruda. Lehtis usub, et aega ei tasu raisata igavatele asjadele. „Kogu aeg tahaks teha midagi uut, avastada midagi avastamisväärset. Vahel on võtmeks ka teiste jälgimine, et ise paremini oskaks teha. Ja loomulikult pidev katsetamine, omaenda mõttemallidele väljakutsete esitamine. Kui miski ei tööta, tuleb valida teine tee – ka Chocolala alustas tegelikult suhkrukujukestest, kuid kõrvaltegevusena algatatud käsitööšokolaadist on nüüd saanud meie põhiäri,” selgitab Lehtis oma innovatsiooniga seotud põhimõtteid.

Erinevates sektorites ongi tõenäolisem ka uuendusfilosoofiate alustalade erinevus – nii usub Elcogen just seda, et tähtis on selge visioon sellest, kellele innovatsioon üldse vajalik on. „Kõrgelt lendamine eeldab väga head äriplaani, sest kohalikul turul on tõelise innovatsiooni jaoks liiga vähe kapitali. Kõige tähtsam on õige taustaga hea meeskonna leidmine, mis omakorda eeldab nende jaoks motiveeriva palgasüsteemi loomist. Talendi pealt kokku hoidmine ei toeta innovatsiooni mitte ühelgi viisil,” usub Õunpuu.

Miks osalevad aasta uuendaja nominendid ettevõtluse auhinna konkursil? Kristi Lehtise sõnul lisab juba nominatsiooni pälvimine usaldusväärsust välispartnerite silmis. „Peame läbirääkimisi näiteks selliste luksuskaubamajadega nagu KaDeWe Berliinis ja Harrod’s Londonis, koduriigi tunnustus aitab seal uksi avada.” Elcogen on varem pälvinud Euroopa innovatsiooniauhinna, mida loeb seni suurimaks tunnustuseks oma tegevusele. „Soovime, et Eesti üldsus saaks rohkem teada meie tegemistest, seepärast konkursil osalemegi,” ütleb ettevõtte asutaja Enn Õunpuu. CybExeri jaoks on sellised konkursid head võimalus iseennast ja laiemat ärikogukonda tundma õppida.

„Ettevõtluse auhind 2020” on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele, mida annavad välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Eesti Tööandjate Keskliit. Konkursi eesmärk on tunnustada parimaid Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust ka majanduslikult keerulisel ajal. Ettevõtluse auhinna konkursil selguvad aasta parimad ettevõtted viies kategoorias: aasta eksportöör, aasta uuendaja, aasta pereettevõte, aasta disainirakendaja ja aasta välisinvestor.