Kuidas on pandeemia mõjunud inimeste vaimsele tervisele ja milliseid lahendusi tuleks kasutada?
Juba pandeemia alguses hoiatasid psühholoogid ja teadlased, et kriis võib kaasa tuua tõsise mõju inimeste vaimsele tervisele. Cambridge ülikool on uurinud pandeemia mõju Suurbritannia töötajate vaimsele tervisele. Kuna Covid-19 puudutas inimesi üle maailma ühtemoodi ja ka Eestis olid kasutusel palgatoetuse meetmed, mille abil said ettevõtted maksta töötajatele palka, isegi kui tööd ei olnud, siis ei ole põhjust arvata, et olukord Eestis oleks märkimisväärselt erinev, kirjutab Tööheaolu.
Uuringus küsitleti 7149 töötajat üle Suurbritannia ja analüüsiti seoseid töötamise olukorra ja aja kohta, toetusmeetmes osalemist ja vaimse tervise probleemide tõenäosust. Vaimse tervise küsimused käsitlesid teemasid nagu näiteks ärevus, depressioon ja uneprobleemid ning samuti uuriti leibkonna sissetulekut kui võimalikku mõjutegurit.
Uuringust selgus, et 28%-l töötajatest, kes jätkasid täiskohaga tööd, on risk vaimse tervise probleemidele. Enam-vähem sama suur risk oli ka nendel töötajatel, kes jäid koju ning kelle töötaja staatus säilis tänu palgatoetusele (27%) ning nendel, kes jäid kriisi ajal tööle osaajaga (30%).
Samas aga tervelt 58%-l inimestest, kes kriisi ajal töö kaotasid, oli risk vaimse tervise probleemidele.
Palgatoetuse meetmed aitasid vähendada finantsraskusi, aga neil oli ka selge kasutegur inimeste vaimse tervise hoidmisel, ütlevad eksperdid. Teadlased soovitavad valitsusel soodustada tööandjatel mitte töötajate arvu, vaid tööaja vähendamist. See tähendab, et näiteks ühe töötaja vallandamise asemel jagaks tööandja töö kahe osaajaga töötaja vahel ära. Seda tuleb seadusandlikult soodustada.
Sissetulekute kaotus on ainult väikese osa vaimse tervise probleemide põhjuseks, ütlevad teadlased. Nende sõnutsi on töötamisega kaasas käivad tegurid nagu sotsiaalne kuuluvus, struktuur, jagatud eesmärgid jm vaimse heaolu seisukohalt sama olulised.
Seetõttu on kriisi ajal oluline hoida nii palju inimesi kui võimalik mingil määral töötamas. Ka on osaajaga töötamise meetmed märksa odavamad kui pikaajaline kahju nii riigi tervishoiule kui tootlikkusele ning niigi keerulises majandusolukorras ei saa me seda endale lubada.
Varasemas, 2019. aastal avaldatud uuringus selgus, et piisab ainult ühest päevast tasustatud tööst nädalas, et see avaldaks märgatavalt positiivset mõju inimeste vaimsele tervisele.
Seega võiks olla valitsuse strateegia selge: hoida nii palju inimesi kui võimalik kasvõi vähesel määral tööhõives, sest see aitab hoida suurt osa meist hea vaimse tervisega.
