Kalev Spa on sattunud koroonapandandeemiast tingitud piirangute tõttu pankade jaoks riskantsesse sektorisse ja ettevõte soovib jätkusuutlikuma finantsplaaniga vähendada praegust igakuist laenumakset, kirjutab Kalevi Veekeskuse juht Piret Betlem kirjas kultuuriminister Tõnis Lukasele.

Nimelt rekonstrueeris Kalevi Veekeskus 2017-2019. aastani Kalevi Spa. See kaeti suuresti laenurahaga. Näiteks selle aasta alguseks oli ettevõttel investeerimislaenu jääk Swedbank AS-i ees ligi 15 miljonit eurot, intressimääraga 1,95 protsenti aastas, seisab ettevõtte möödunud aasta majandusaasta aruandes.

Peale koroonaviiruse levikut välja kuulutatud eriolukorda kukkus ettevõtte käive sisuliselt nulli. Kalevi Veekeskus küsis olukorra lahendamiseks nii töötukassa palgahüvitist, vähendas palkasid kolmandiku võrra, koondas mõned töökohad, ajatas 0-protsendiga maksuvõlad kaheks aastaks, küsis Swedbankilt pooleks aastaks maksepuhkust, EAS-ilt toetust 60 000 eurot ja Kredexilt laenu pisut üle miljoni euro.

Nüüd viitab ettevõte kultuuriministrile saadetud kirjas, et kuna Eesti suurima veehulgaga basseini opereerimine on seotud suurte kulutustega, mida märkimisväärselt vähendada pole võimalik, siis olukorras, kus lõppkasumi marginaal intressikulude tõusu tõttu on oluliselt vähenenud ja väheneb veelgi, on ettevõtte sunnitud üle vaatama oma tulupoole ning vajadusel tõstma hindu või äärmisel vajadusel sulgema Põhja-Eesti ainukese 50-meetrise basseiniga ujula.

Sellega viitab ettevõte ka justkui riiklikule huvile.

Loe pikemalt ERRist.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena