Eesti Pank selgitab: kuhu suunas juhib Euroopa Komisjon pangandussektorit?

Millises seisus on Euroopa Komisjoni finantssektori arendamise eesmärgid, selgitab Eesti Panga ökonomist Riina Hanso keskpanga blogis.

Ursula von der Leyeni juhtimisel on Euroopa Komisjon töötanud nüüdseks juba üle aasta. Üldiselt võib öelda, et komisjonile algselt seatud Euroopa finantssektori arendamise eesmärgid on eelmise juhtimisperioodiga võrreldes suhteliselt samad ning jätkatakse tööd mitmete varasemate algatuste elluviimisega, nagu pangandusliit, kapitaliturgude liit, jätkusuutlik rahastus ning digitaalne finantsturg. Ent ühiskonnas olulised teemad mõjutavad tugevasti ka finantssektorit ning seetõttu on komisjoni rõhuasetused ajas muutunud.

Finantsteemadest mõjutas Jean-Claude Junckeri juhitud komisjoni eelkõige 2007.-2008. aasta globaalne finantskriis ja selle järelmid; püüe muuta seadusandlust ja Euroopa pangandusturu järelevalvet selliselt, et see oleks järgmiste finantskriiside olukorras tugevam; ootamatult üles kerkinud Brexiti-teema ja laiemat kõlapinda saanud rahapesujuhtumid.

Globaalse soojenemise ilmingute sagenemise ja hoogustumise taustal on von der Leyeni 2019. aastal ametisse astunud komisjonis prioriteediks tõusnud kliimaneutraalsuse ja keskkonnakaitse teemad, sealhulgas jätkusuutlik rahandus. COVID-19 pandeemia ja sellega seotud majanduslangus on lisaks muudele eesmärkidele tugevasti fookusesse toonud majanduse turgutamise ja finantsleevenduse meetmed, aga ka küberteemad, muuhulgas laialdase kaugtööga seotud küberriskid.

Kuid millises seisus on siis komisjoni finantssektori arendamise eesmärgid täna?

Pangandusliidu loomine edeneb aeglaselt

Pangandusliidu algatuse ideega tuldi välja 2012. aastal ja suurem osa senitehtust saavutati enne 2015. aastat. Süsteemselt oluliste pankade järelevalve ja kriisilahendus liikus Euroopa tasandile. Protsess tuleks aga lõpetada kriisilahendusraamistiku kindlustamise ja Euroopa ühtse hoiusekindlustusega. See ettepanek seisab jätkuvalt väga polariseerunud seisukohtade taga (riskide vähendamine versus riskide jagamine). Euroopa ühtse kriisilahendusmehhanismi püsiv kaitsemeede (common backstop) on kokku lepitud, kuid ootab poliitikutelt veel viimast kinnitust. Kuni kriisilahenduse rahastusallikad pole paigas, on piiratud ka võime tuleviku panganduskriise ühiselt lahendada.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Saksamaa programm 2020. teiseks poolaastaks võtab pangandusliidu teema kokku ühe lausega: pangandusliiduga tuleb edasi liikuda. Hetkel käib töögruppides aktiivne tegevus, aga uute otsuste ja kokkulepeteni seni jõutud ei ole. 2022. esimesel poolaastal on eesistujaks Prantsusmaa. Võib eeldada, et neil on nii ambitsiooni kui ka võimekust pangandusliidu teemat jõuliselt edasi arendada.

Rahapesu luubi all

Eesti jaoks aktuaalne rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tegevuskava tuli välja 2020. aasta mais. See toetub kuuele sambale: ELi õigusnormide tulemuslik kohaldamine; ühtsed ELi õigusnormid; ELi tasandi järelevalve; liikmesriikide rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja tugimehhanism; ELi kriminaalõiguse sätete täitmise tagamine ja teabevahetus ning ELi üleilmne roll.

Hetkel on selleteemalise arutelu keskmeks põhiliselt küsimus, kas enne on vaja ühtseid reegleid ja siis ühtset järelevalvet või vastupidi? Komisjon kavatseb teha järgmise aasta esimeses kvartalis ettepaneku uute, ühtlustatumate õigusnormide kehtestamiseks; ELi tasandi järelevalveasutuse loomiseks ning ELi mehhanismi loomiseks, mis aitaks vastavate asutuste tööd toetada ning paremini koordineerida.

Kapitaliturgude liit üha aktuaalsem

Kapitaliturgude liidu loomise algatamine oli komisjoni lipulaev Junckeri ajal ja see eesmärk on ka praegu Euroopa Liidu majanduse ja selle rahastamisvõimaluste avardamise jaoks väga tähtis. Põhiline tulemus sõltub turuosaliste ja liikmesriikide valmisolekust koduturud avada. Komisjon võib kapitaliturgude liidu mõtet küll tutvustada ja välja pakkuda, aga ei kontrolli protsessi. Kapitaliturgude liidu aktuaalsus kasvas veelgi peale seda, kui Suurbritannia, Euroopa suurim kapitaliturg, teatas Euroopa Liidust lahkumisest. Sügavad ja likviidsed kapitaliturud on väga vajalikud, et pakkuda ettevõtetele rahastust taastumiseks, kasvamiseks ning tulevikku investeerimiseks. Samas on edusammud tõelise Euroopa kapitalituru suunas olnud üsna väikesed ning pangapõhine rahastamine on jätkuvalt olulisim väline finantseerimisallikas, kuigi see ei pruugi kõikidel juhtudel olla sobivaim ega kuluefektiivseim lahendus.

Komisjoni kapitaliturgude liidu tegevuskava avaldati 24. septembril 2020 ning seal on kuusteist sihtotstarbelist meedet, et teha kapitaliturgude liidu kujundamisel täiendavaid edusamme. Möödunud suvel esitas komisjon ka kapitaliturgude taastepaketi ettepanekud, mille eesmärk on muuhulgas hõlbustada kapitaliturgudel Euroopa ettevõtete toetamist COVID-19 põhjustatud kriisist taastumisel.

Pangandus läheb üha rohelisemaks

Euroopa Liidu ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmiseks on võetud eesmärgiks, et avalikud ja erainvesteeringud toetaksid Euroopa üleminekut madala süsinikuheitega ressursitõhusa ringmajanduse suunas. Ursula von der Leyen teatas oma igaaastases kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et eesmärk on 30% taasterahastu „Next Generation EU" 750 miljardist eurost koguda roheliste võlakirjade väljastamise teel.

Juba 2018. aasta märtsis avaldas komisjon jätkusuutliku kasvu rahastamise tegevuskava. Sisuliselt oli eesmärgiks suunata kapitalivood jätkusuutlikumasse majandusse, jätkusuutlikkuse integreerimine riskijuhtimisse ning läbipaistvuse ja pikaajalise vaate edendamine. Seni on algatatud ELi tasandi jätkusuutlike tegevuste klassifitseerimise süsteemi ehk taksonoomia loomine; jätkusuutlikkuse riski hindamise reeglite koostamine ning madala süsinikuheite võrdlusaluste miinimumstandardite kujundamine.

Ent komisjoni hinnangul tuleks teha rohkem, et jätkusuutlikke investeeringuid edendada. Sellest ajendatuna uuendatakse jätkusuutliku rahastamise strateegiat, millega peaks komisjon välja tulema 2020. aasta lõpus.

Ees ootab digikümnend

Tehnoloogias toimuvad fundamentaalsed muutused ning von der Leyen kuulutas viimases olukorrast Euroopa Liidus kõnes, et järgmine aastakümme tuleks kuulutada digikümnendiks. Digitaliseerimine võimaldab finantsteenuste pakkujatel vähendada kulusid ning parandada teenuste kättesaadavust, aga tekitab ka uusi väljakutseid. Finantsteenused on väga reguleeritud, turg on üsna killustunud ja uutel tulijatel on keeruline turule siseneda. Samuti võib tekkida olukordi, kus tarbijad ei mõista seda, et teenuste pakkuja asub teises riigis või piirkonnas, kus kehtivad erinevad reeglid. Suurem toetumine infotehnoloogiale tõstatab ka küberturvalisuse teema.

Komisjon võttis 24. septembril vastu uue digirahanduse paketi. See sisaldab digirahanduse strateegiat, jaemaksete strateegiat, seadusandlikke ettepanekuid krüptovara käsitleva ELi õigusraamistiku kohta ning ettepanekuid digitaalset vastupidavust käsitleva ELi õigusraamistiku kohta. Pakett peaks tarbijatele pakkuma finantsteenuste ja kaasaegsete maksete valdkonnas paremat valikut ja rohkem võimalusi, tagades samal ajal ka tarbijakaitse ja finantsstabiilsuse.

Kõige paremini annab Euroopa Komisjoni muutunud üldeesmärkidest ülevaate allolev tabel.