Valitsus juhtis Kai Realo sõnul eriolukorra esimeses laines meditsiinilist kriisi väga hästi. Ka töötasu hüvitamine toimis ja oli õigesti ajastatud. Otsused, mida tehakse nüüd, koroonaleviku teises laines, saavad määravaks – selgub, kas valitsus on võimeline majandust praeguses kriisis juhtima.

Peaministri kutsel moodustati ekspertkogu, kuhu kuulus ka Circle K juht Kai Realo. Majandusekspertidest ja ettevõtjatest koosnev kogu esitas valitsusele konkreetseid ettepanekuid, mille abil kriisi esimesest lainest taastuda ja teises laines ellu jääda. Ühiselt jõuti arusaamale, et kriisimeetmete rakendamisel tuleb vaadata tulevikku. Ettepanekud jagati kolme märksõna alla gruppidesse – innovatsioon, investeeringud, inimesed.

Innovatsiooni puhul on positiivne näha, et valitsus plaanib uue eelarve järgi teadusrahastamist tõsta. See on hea näide ekspertkogu poolt tehtud ettepanekust, mis reaalselt ka nii-öelda paberile jõudis.

Rääkides nii ehitus-, turismi- kui ka muid sektoreid toetavatest investeeringutest on olukord pisut keerulisem. Kuna uue eelarve dokument on mahukas, tuleb kõigepealt aru saada, millised investeeringud kuhu paigutuvad ja millal lepingud täpsemalt jõustuvad.

Paljud inimesed jäid kriisi esimeses pooles töötuks. Siinkohal saab Realo sõnul määravaks see, kuidas aitab riik inimestel tööturule uuesti tagasi tulla. Töökoha kaotanud inimeste suunamine juurde- ja ümberõppele on eelkõige riigi ülesanne, ettevõtted saavad sellele kaasa aidata. Jääda lootma, et kõik ametid ja töökohad samas mahus taastuvad, ei ole reaalne. Realo loodab, et riik tegeleb raskete küsimustega, kuid millised ekspertkogu poolt tehtud ettepanekud riigieelarvesse jõuavad, on täna veel vara öelda.

Meedias on jäänud kõlama tõsiasi, justkui oleks meie lõunanaabrid – Läti ja Leedu – kriisiga palju paremini toime tulnud. Miks see nii näib? Realo sõnul tuleb siinkohal aru saada, mille poolest meie majanduskeskkonnad erinevad. Leedu näitel võib väita, et geograafiline asend (kui lugeda Euroopa mõtteliseks alguseks Leedu-Poola piiri) mängib siinkohal suurt rolli. Ka põllumajandus on Leedus määrava tähtsusega, kuid kemplemist maasikakorjajate rahvuse üle pole seal toimunud. Vajadusel kasutatakse hooajalist välistööjõudu, otsuseid tehakse kiirelt, eesmärkide nimel ollakse valmis kompromisse leidma. Kindlasti on Eestil lõunanaabrilt midagi õppida.

Kuula saatest lähemalt!