Majanduseksperdid kaupmeestele: olete valinud hea ala, mis ka ei juhtuks, kaubandus elab edasi
Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri kinnitusel on praegune uus normaalsus tegelikult vana ja nii kaua kui inimesed on elanud ja toimetanud, on ka kaubandus toimunud ning käib ka edasi. „Olete valinud hea tegevusala," lausus Vitsur konverentsil osalejatele. Ka kevadel, kui COvid-19 tõttu kaubanduskeskused ajutiselt suleti, siis kaubandus ei peatunud. Erinevalt näiteks lennundusest, kus liinid suleti ning paljud neist on kinni siiani, või laevandusest. „Lennujaam on lennukeid täis ja keegi ei tea, millal need lendama hakkavad. „Kaubanduse roll maailmamajanduses ja inimeste elus ei vähene vaid suureneb, ükskõik mis ka ei juhtu, nii, et kaubandusel on kindel tulevik," lausus Vitsur.
Kui viiskümmend aastat tagasi said inimesed hakkama vähema kaubandusega, sest ise tehti väga palju ära, näiteks kasvatati toitu, siis nüüd seda enam ei tehta ning kõik tuleb läbi kaubanduse.
Kui varem liikus kaubandus ühte jalga maailmamajanduse ning SKT kasvuga, siis selles kriisi on olukord muutunud ning inimeste ostujõud ning majanduskasv ei ole Vitsuri sõnul enam sellises sõltuvuse. Mingi lahtirebimine toimus juba eelmise kriisi ajal, kuid sellist muutust kui nüüd, ei ole Vitsuri sõnul varem olnud. Ja põhjuseks on keskpankade rahatrükk ning ka riikide erinevad toetusmeetmed, kus erinevatel hinnangutel in laiali jagatud 12 triljonit dollarit.
„Sellist rahajagamist ei ole varem olnud ning kaubandusel on väga hea seis sõltumata sellest, mis tempos majandus taastub," rääkis Vitsur.
Samas on uus normaalsus selline, et viirusnakkused ja kaubandussõjad kuskile ei kao ja teevad kaupmeeste elu keerulisemaks. „Aga turuplats, ükskõik kui moonutatud ta on, säilib ja inimeste nõudlus suureneb," kinnitas Vitsur, lisades, et olukord, mis praegu on uus normaalsus, ei jää selleks ning digitaliseerimine ning uued võimlaused muudavad kaubandust edaspidi kindlasti.
Vahendaja tähtsus võib väheneda
Vitsur lisas ka, et on kohti, kus kaubandus küll ei vähenenud, kuid kadus vahepealse kaupmehe vajalikkus. „Kaupmees vahendajana kadus ära, kaubandus jäi alles," selgitas Vitsur, märkides, et digitaliseerimine toob kaasa olukorra, kus vahetud kontaktid tootja ja tarbija vahel suurenevad, kauplusi külastatakse füüsiliselt vähem. Ja kuigi üldiselt soovivad inimesed suhelda, siis elektrooniliste kanalite üha suurema kasutusega tekib küsimus, et kui ma juba kallimaga ei suhtle, siis miks ma peaksin poemüüjaga suhtlema, rääkis Vitsur.
Kui jaekaubandus sai Covid-19 pandeemias alguses tugeva hoobi, siis juba mais hakkas kaubandus taastuma. Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kinnitusel näitab kaadrimaksete statistika, et juulis ning augustis olid kohalike elanike kaardimaksed juba kriisieelsel tasemel.
Majandusekspertide sõnutsi on võtmeküsimus, milliseks kujuneb viiruse teise laine mõju. Kui kevadel päästis meid suvi, siis nüüd on järgmine suvi veel kaugel, mistap ka teine laine võib kujuneda pikemaks.
Mis saab edasi?
Palju arutletakse, kas kriisist taastumine saab olema V- kujuline ( kiirele langusele järgneb kiire taastumine) või L- kujuline ( kiirele langusele järgneb pikem madalseis). Majandusekspert Kristjan Lepik tõdes, et praegused makronäitajad on maailmas tänu riiklikele turgutusprogrammidele ehk keskpankade rahatükile ning riiklikele toetusprogrammidele tempokalt paranenud, kuid see on moonutatud pilt.
Siiski arvas Oja, et pikemas perspektiivis midagi katastroofilist ei toimu ning maailm kokku ei kuku. Ja kuigi lähikvartalites võib areng olla küllaltki negatiivne, siis eeldusel, et taastumine teisest lainest saab olema samasugune kui esimesest, maksab pikas perspektiivis olla optimistlik.
Oja sõnul näitavad varasemad uuringud, et majanduskriisid ei kesta väga pikalt. Eelmine kriis oli finantskriis, mis võivad kesta aastaid. „Kui seekord õnnestub finantskriisi vältida, siis on taastumine kiire," lausus ta. „Sageli me kriisis olles peame seda tähtsamaks kui see on , ja taastume tegelikult kiiresti.
Lepik ei usu, et meid ootaks ees V-kujuline taastumine. Tema hinnangul saab taastumine olem hoopis K-kujuline. Selle sisu on see, et majanduses on palju erisuunalisi sektoreid. Võtame või näiteks lennunduse ja Infotehnoloogia. Lennundused on kriisis olnud väga raske, samas kui IT-s on nõudlus teenuste järele kasvanud. Lepiku kinnitusel saab taastumine erinevates sektorites olema erinev.
