Nortal soovib lüüa universumisse võimalikult suuri mõlke

Viimasel paaril aastal on Eesti IT-sektori üks lipulaevadest Nortal astunud jõulisi samme USAs ja Saksamaal. Sel aastal ületavad nad maagilise piiri – 100 miljonit eurot käivet. Mis on nende suure eduloo taga? Selle tulemusel võitsid nad nimelt 2020. aasta Eesti Aasta eksportööri ning Aasta ettevõtte tiitli.

Nortali juht ja suuromanik Priit Alamäe on nõus, et nende tõeline tõus on alanud viimasel kolmel aastal. See on olnud läbimurde aeg. Enne seda tammusid nad kolm aastat justkui paigal. Alamäe ütleb, et suur majanduskriis kestis nende jaoks lihtsalt pikalt.

„Läbimurre tuli sellest, et saime sellistel turgudel jala maha, kus ei ole kasvulage,“ selgitab Alamäe. Ta peabki silmas USAd ja Saksamaad. Eesti turul nad enam väga kasvada ei saaks. Nende esimesel välisturul Soomes oleks ruumi veel küll, isegi kümnekordseks kasvuks. Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides võiks aga äri paisutada 20 või 30 korda, aga Nortal oleks ikka neil turgudel suuruse mõttes keskmine tegija.

Nortali üks loojatest avaldab ka, et umbes viis aastat tagasi hakkas ettevõte oma strateegiat muutma. Nad tõdesid valju häälega, et tuleb vanade liistude juurde tagasi minna.

„Meie päris alguse kandev idee oli, et äri ei saa IT-st aru ja IT ei saa ärist aru. Sinna vahele on vaja ettevõtet, kes silda ehitaks. Jõudsime ringiga selleni tagasi. See oli strateegiline sisekaemus,“ meenutab Alamäe.

24/7 toimiv töömudel

Nortal ei ole enam ammu vaid Eestis tegutsev firma. Neil on harud ka Leedus, Serbias, Soomes, USAs, Saksamaal, Omaanis ja Dubais. Need ei ole mitte eraldiseisvad ettevõtted, vaid omavahel tehakse tihedat koostööd. Nortal kasutab n-ö hajutatud tarne mudelit. See tähendab, et kliendile pannakse maailma eri paigust kokku parimatest talentidest meeskond. Tiim on laiali üle kogu maailma ja võib osaliselt tegutseda Belgradis, osalt aga Vilniuses. Või teevad koostööd Eesti ja Ameerikas Seattle’is asuv haru.

„Teatud osas on siin põhjuseks ka hind, sest USAs elamise ja töötamise kulu on palju suurem kui Vilniuses või Belgradis, aga odavusega me ei konkureeri. Eelkõige peitub sellise mudeli võlu ikkagi inimeste teadmistes ja teenuse kvaliteedis,“ toob Alamäe välja.

Näiteks Leedus ja Serbias nad kohalikele ettevõtetele ega valitsustele teenuseid ei pakugi ehk kohapeal kliente pole. Hajutatud tarnet tehakse Nortalis praegu igal koduturul ning juba ka uuemad harud USAs ja Saksamaal on edukalt kaasatud.

Koroonaviirus on siin andnud neile tõuke, sest tavaolukorras oli ikka nii, et meeskond soovis olla ühes toas koos, kui vähegi võimalik. Ka osa kliente ei tahtnud hästi mõista, kuidas on võimalik arendada ühte teenust või projekti maailma eri paigust. Nüüd on aga mõttemaailmad muutunud.

„Keeruline on avaliku sektoriga, kus tahetakse tihti, et töö toimuks kohalikus keeles. Erasektoris aktsepteeritakse järjest enam, et tiim on maailmas laiali. Peaasi, et tegemist on andekate inimestega,“ toob Alamäe välja.

Võimsatel turgudel sama mudel

Septembrikuus andis Nortal teada sellest, et nad ostsid Saksamaal ära IT-ettevõtte Schütze. Firma, mille käive sel aastal küündib umbes 18 miljoni euroni. Kaks aastat varem teatas Nortal sarnasest tehingust USAs, kui nad soetasid kohaliku pilvetehnoloogiafirma Dev9. Mõlemad on olnud teadlikud ja identsed teekonnad, kus alguses kombatakse pinda ja tõestatakse ära, et see, mida Nortal teeb, on sellel turul relevantne. Kui on selge, et Nortalit on vaja, nad on turul atraktiivsed, siis kiirendatakse kasvu kohaliku firma üle ostmisega.

Ükski Eesti ettevõte, ka Nortal, ei saa USA või Saksamaa puhul rääkida, et minnakse „riiki vallutama“. Alguses tuleb minna ühte osariiki või liidumaale. Saksamaal on neid teadagi 16. Nortal pani jala maha Nordrhein-Westfalenis, mis on 17 miljoni elanikuga liidumaa. See on SKTd arvestades riigi rikkaim piirkond. 2019. aastal oli nende SKT kokku 711,4 miljardit eurot.

„Pindalalt ei ole see väga suur. Kui hakkad Düsseldorfist põhja poole sõitma, siis iga veerand tunni tagant läheb autoaknast mööda ühe Eesti SKT ekvivalent. Meeletu majanduslik võimsus on kontsentreerunud väikese maa-ala peale,“ maalib Alamäe pildi.

Nortalile on oluline seegi, et Saksamaal ehitatakse suur osa e-riiki liidumaade tasandil. Viimastel on riigis palju õigusi. Nende ostetud ettevõttel on erinevates liidumaades kuus kontorit. Turul ootab ees meeletu tööpõld.

Kriis kui suur võimalus

Iga eestimaalane võiks teada, et Nortal, endise nimega Webmedia Group, on ettevõte, mis on loonud suure osa Eesti e-riigist. Nad on seda kogemust eksportinud ka välismaale, ehitades üles mitme Lähis-Ida riigi e-valitsemise lahendusi. Ometi on nad mitmel pool pidanud kokku puutuma poliitilise vastuseisuga. Teatud riikides on tugevad grupid, kes on vastu digitaliseerimisele ja muretsevad privaatsuse pärast. Alamäele tundub, et COVID-19 kriis on usinalt jääd sulatanud.

„See (koroonakriis – T.S.) on kahe teraga mõõk. Ühelt poolt kurnab see inimesi. Kodus töötades kaob piir töö- ja eraelu vahel. Samas on see ka huvitav väljakutse,“ ütleb Alamäe ning toob näitena selle, et nad aitasid Tartu Ülikooli Kliinikumil haigla igapäevatööd nõnda ümber korraldada, et suunata kogu võimalik ressurss pandeemiaga tegelemisse. Nortali meeskond tegi kaks nädalavahetust tööd ja inimesed tegid seda rõõmuga. See oli neile nagu püha üritus.

Nüüd aga jää sulamisest. Tervishoiuasutuste vajadus agiilsuseks ja võimalus kiirelt muutuda on vaid üks näide muutuvast maailmast. On ju valdkond ajalooliselt pigem konservatiivne olnud. Ka avalik sektor maailmas laiemalt on kiirkorras arengut läbi tegemas. Eestis on e-riik juba ammu normaalsus, aga see ei ole sugugi mitte igal pool nii.

„Oleme maailmas siiani suhteliselt unikaalsed. Teatud riikides on e-riigi vastu võideldud mitte ratsionaalselt, vaid hirmutamisega. Koroonaga on need teemad taas päevakorras. Eestit tuuakse maailmas seejuures igal pool eeskujuks,“ on Alamäe uhke. Economist kirjutas mõni nädal tagasi loo digiidentiteedist ja peaaegu igas kolmandas lauses oli „…but in Estonia” (…aga Eestis – T.S.).

„Seda oli väga südantsoojendav näha ja seda lugesid väga paljud otsustajad maailmas. Eesti e-riik on kullastandard ja Nortal on ehitanud suure osa sellest,“ on Alamäe uhke.

Praegusele olukorrale reageerimine võtab aga veel aega. Riikide valitsused teevad järeldusi, siis kujundatakse poliitikad ümber ning seejärel jõuavad muudatused süsteemidesse ja protsessidesse.

„Meie jaoks on tulevik väga-väga ere. Tabud on murtud. On aru saadud, et ei ole võimalik riiki pidada ilma toimivate e-teenusteta. Eriti karantiini tingimustes.“

Otsivad suurema mõjuga projekte

Apple’i looja, nüüdseks meie seast lahkunud Steve Jobs ütles kord, et nad soovivad oma tehtuga lüüa universumisse väikese mõlgi. Ka Nortal soovib teha suuri projekte, mis muudavad riike. Seetõttu on nad ka näiteks Lähis-Idas, sest sealsed riigid panustavad palju reformidesse.

„Otsime projekte, kus väljakutse ja põnevuse komponent oleks suurem. Ka töötajate jaoks muutub palganumbri kõrval aina olulisemaks töö mõjusus. Otsime teadlikult huvitavaid projekte, kus universumisse tekitatav mõlk oleks võimalikult suur,“ ütleb Alamäe.

Nortal on oluline partner

Oli aasta 2005, kui Nortal sisenes esimest korda Soome turule. Toona oldi seal kääbus. Enne suure kriisi algust jõuti töötajate arvult vaid umbes 15 inimeseni. Masu tulles tõmmati väikestel tegijatel esimesena juhe seinast. Nad ei olnud seal kellelegi strateegiline partner. Alles jäeti need suhted, kus partner oli ehitanud olulised süsteemid ja hoidis neid üleval. Alamäe meenutab, kuidas nad toona kirusid, et küll on ikka ebaaus konkurents.

Uuesti sisenes Nortal Soome turule 2011. aastal, kui osteti kohalik IT-ettevõte CCC. „Nüüd oleme meie oma turgudel see ettevõte, kelle kohta kliendid teavad, et oleme ka viie ja kümne aasta pärast nende jaoks olemas. Neid partnereid sa raskel ajal hoiadki. Olen aja jooksul näinud neid ettevõtteid, kel läheb enam-vähem hästi ja nad muutuvad siis laisaks. Meie ei taha laisaks muutuda,“ ütleb Alamäe.

Ees ootab suur kasv

Alamäe sõnul prognoosivad nad, et Nortal kasvab järgmisel aastal igal koduturul. Saksamaa firma ostuga on jõutud ligi 1000 töötajani. See on väga oluline teetähis.

Kasvades on aga ka ampsud, mida võtta tahad, aina suuremad. Krokodill leevikesest kõhtu täis ei saa, ta tahab ikka antiloopi. Eks ole ka USAsse ja Saksamaale sisenemised selle tõestuseks, et Nortalist on saanud suur tegija.

See ja koroonaviirusest tulenevad uued võimalused e-riigi ja digitaliseerimise vallas annavad alust arvata, et Nortali kasv jätkub veel pikka aega.

„Kolme aastaga kasvasime kaks korda suuremaks. Oleks ilus järgmisel kolmel aastal sama teha,“ muigab Alamäe.

false