Tulevik valmib Tallinnas. Ericsson Eesti on oluliselt muutunud

Ericsson Eesti AS on liikunud tootmisele keskendunud mudelilt arenduskeskuse mudelile. Võib julgelt öelda, et olulist osa meie tulevikust mõeldakse välja, arendatakse ja toodetakse just Tallinnas. Ericsson Eesti võitis 2020. aastal Aasta välisinvestori tiitli.

Ericsson on rahvusvaheline võrgu- ja telekommunikatsiooniettevõte, mille Eesti üksuses arendatakse ja toodetakse sidevõrgu tugijaamu ning luuakse innovaatilisi sidetarkvara lahendusi. Eestis töötab 2100 inimest, kellest ligi kolmandik on seotud arendustegevustega ning ülejäänud tootmise ja tugiteenustega.

See on suur muutus, mis on ettevõte viimase kolme aasta struktuursete ümberkorralduste tulemus. Ericsson Eesti on nüüd üks grupi suurimatest uute toodete arenduse ja prototüüpimise keskuseid.

Kõrgelt automatiseeritud tehasesse, laboritesse ja arenduskeskusesse on grupp kolme aastaga investeerinud täiendavad 68 miljonit eurot ning arendustegevustele fokuseeritud töötajate arv on kasvanud, neid on üle 500. Selgelt on liigutud tootmiskeskuse mudelilt arenduskeskuse mudelile.

Ericsson Eesti juhatuse esimees Andrus Durejko ja Ericsson Eesti Tallinna tehase juht Lars Ottoson ütlevad kui ühest suust, et Ericsson Eesti on end aastatega tõestanud ning Ericssoni grupp on usaldanud enda ühe olulisema üksuse just siia luua.

„Alates 2015. aastast on Ericsson Eesti muutumises olnud ja see on korrelatsioonis 5G sünniga. Just 5G on see, mis meil juba aastaid kõige aktuaalsem teema on. Oleme läbinud väga suure muutuse,” tõdeb Durejko.

Tehnoloogia ja targa tootmise eest vastutav Ottoson toob välja, et Eesti tehasesse on peamaja palju investeerinud. Siia on toodud järjest enam tootearendust ja uute toodete väljatöötamist.

„Võiks isegi öelda, et mängime võtmerolli,” kiidab ta ja lisab, et Tallinna tehas on kindlasti oluline Ericssoni strateegia osa. „Muutus tõi meie tegutsemisse hoopis teise taseme ja kompetentsi.”

Kui 2017. aastal oli Ericsson Eesti käive üle 815 miljoni euro, siis 2019. aastal oli see „vaid” veidi üle 600 miljoni euro. Enam ei toimu siin sidevõrguseadmete masstootmist, et need siis üle maailma välja saata. Kvantiteet on asendunud kvaliteediga. Nüüd on siin uute 5G-toodete testimis- ja arenduskeskus. Ottoson võtab selle hästi kokku: „Käibe järgi võiks vaadata, et meie olulisus Ericssoni süsteemis on vähenenud, aga tegelikult on see kasvanud. Lisandväärtuse osakaal on suurenenud. Insenerteadmisi kasutame rohkem.”

Innovatsiooniga kaasa

Ericsson grupi otsus Eesti üksuse profiili targemaks muuta ja siia insenerteadmist juurde tekitada on seda hämmastavam, et teadagi ei ole Eesti kuigi suur riik ja siinne talentide valik ei ole kuigi lai. Lars Ottoson on mitmeid kordi pidanud juhtkonna tasandil kuulama kahtlustest, kas Eesti on ikka piisavalt suur, et seal edasi areneda. Jah, sadu või tuhandeid töötajaid kiiresti leida ei ole võimalik, aga me värbame üle maailma. Pikki plaane tehes ja sammhaaval liikudes on kõik võimalik.

Eesti puhul on aga teine mure, mis Ericssoni vaatest põletavam on. See on olukord 5G sageduslitsentside väljaandmisega.

„Omal ajal 4G-ga oli teisiti. Saime riigi katmisega hakkama kahe nädalaga. 5G-ga kaasnevad investeeringud aitaksid majanduse taastumisele oluliselt kaasa. Praegu teeme sellele vaatamata Eestis erinevaid katsetusi ja koostöid, mis on väga huvitavad,” toob Durejko välja. Ta räägib TalTechist ja targa linna kontseptsioonist, mida koos Ülemiste Cityga luuakse. Nende ühine huvi on katsetada linnakus tulevikulinna lahendusi, mille kindel osa on ka 5G. Ericsson osaleb ka mitmestes riikidevahelistes projektides, mis puudutavad tarku transpordilahendusi.

„Kui hoiame end tagasi, siis ei teki ka innovatsiooni. 5G näol on ikkagi tegemist innovatsiooni võimaldava platvormiga. Maailm liigub edasi ja ka meie oleme valmis selle kiirusega kaasa minema,” räägib Durejko.

Ericssonil on olemas tooted, mille abil Eesti 5G-võrguga katta. Kui 4G ühendas inimesi, siis 5G peamiselt masinaid ja seadmeid. Nii Durejko kui ka Ottoson tunnistavad, et seda, milline on selle valdkonna tulevik, ei oska isegi Ericssoni-sugune gigant öelda. Lahendused, mis 5G platvormile tekkima hakkavad, sünnivad erinevate ettevõtete poolt. Selge on aga see, et andmevahetuse kvaliteet ja kiirus kasvavad 5G-ga oluliselt.

Pandeemia miinused ja plussid

Koroonaviiruse pandeemiaga seisavad silmitsi kõik ettevõtted üle maailma. Ericsson hoolib oma töötajaist, aga nad pidid kevadel suutma ka pealtnäha võimatut – hoidma tehast ööpäev läbi töös. Kiiresti hakati mõõtma saabuvate töötajate kehatemperatuuri. Kuna töö käib vahetustega, siis pidid nad tagama, et erinevad vahetused omavahel kokku ei puutu. Et viirus ei kanduks ühelt teisele. Märtsi keskel tehti otsus, et need, kes saavad, võivad töötada kodust.

„Oleme nüüd juba pool aastat nii toiminud ja see töötab. Oleme olnud kogu aeg käigus. See on imeline,” ütleb Lars Ottoson ja lisab, et nende töötajad on alati palju reisinud, aga ka külaslisi vastu võtnud. See on ära jäänud ja kõik toimib virtuaalselt. „Sunnitud olukord on toonud uued võimalused. Pandeemia ise on katastroof, aga see on ka tähendanud, et kõik mõistavad olukorda ja muutusi ning kohanevad,” lisas Ottoson.

Teisalt on pandeemia tekitanud Ericssonile veel rohkem võimalusi. Nende kliendid, mobiilsideoperaatorid, on oma tellimusi oluliselt kasvatanud. Kõik näevad ja mõistavad, et 5G tõeline revolutsioon on ukse ees. Ja see tuleb varem, kui enne viiruse tulekut arvati.

Tulevikku tehakse Tallinnas

Ericsson on 5G alal maailmas juhtival positsioonil. Neil on üle ilma 62 kasutuses olevat 5G-võrku. Nende tegevjuht on öelnud, et enda ees ei nähta praegu kedagi.

Lars Ottosoni sõnul on Eesti üksuses muudatused jätkumas. Oleme ikkagi Industry 4.0 revolutsiooni alguses. Uusi tooteid ja aina targemat tehnoloogiat tuleb pidevalt juurde.

„Meie kompetentsid täienevad. Viie aasta pärast räägime juba 6G-st. Me näeme aina arenevaid pilvekeskkondi ja seadmete ühendamist ühisesse võrku. Väga palju teevad suured, nagu Google, Amazon ja ka Ericsson. Peagi on meil maanteedel iga 250 meetri tagant lahendus, mida kasutavad näiteks isejuhtivad sõidukid ja nii edasi,” arvab Andrus Durejko. „Tulevikutehnoloogiate keskmes näeme ka Ericsson Eestit.”

false