Mainori looja ja visionäär, Eesti majanduse grand old man’iks kutsutud Ülo Pärnits lahkus meie seast 2016. aastal, tema abikaasa Anne poolteist aastat varem. Juba nende eluajal said poeg Guido ja tütar Signe Mainori süsteemis olulised kohad, samuti nende abikaasad Kadi ning Rein. Hiljem liitusid ka Guido poeg Sten ja Signe poeg Kristo.

Mainor AS-i nõukogu esimees Guido Pärnits ütleb, et kui kõige nooremad lapsed ja lapselapsed välja jätta, siis on kõigil vana Pärnitsa järeltulijatel n-ö käed Mainori küljes ning ega nooremadki pruugi eemale jääda.

„Väga paljud inimesed, kes on kuskile jõudnud – olgu sportlased, äritegelased või muusikud –, kipuvad ütlema, et ega nad oma lapsi enda rajale suru. Eks see ole ka õige, et igaüks valib oma tee. Samas olen ka kindel, et kui sa just omaenda elus pettunud ei ole, siis sa ikka soovid, et lapsed tegeleksid sarnase asjaga,“ arvab Pärnits. Ta usub lihtsalt, et lapsed peaksid geenidest tulenevaid andeid ära kasutama. Kristiina Šmigun võib ju öelda, et tema ei taha, et ta lapsest sportlane saab, aga geenide tõttu oleks tal suurem tõenäosus tippsportlaseks saada kui n-ö mehel või naisel metsast.

„Meie arvame, et meie lapsed on oma geenid saanud nii meilt kui ka Ülo Pärnitsalt ja tema suguvõsalt. Miks neid raisku lasta?“ leiab ta. Kolm noort järeltulijat niisiis ootavad veel oma aega.

Mainorile pani aluse legendaarne Ülo Pärnits.

Mainor ja pehmed väärtused

Mainor alustas 1971. aastal ehk peagi täitub neil 50. juubel. Algusajal hakati Nõukogude Eestis esimesena ettevõtete juhte otsima ja koolitama. Mainori DNA ongi ettevõtluse pehmem pool. Mitte niivõrd majaehitus või mammona kokkuajamine. Ülo Pärnits võttis oma missiooniks ettevõtluse arendamise inimeste kasvatamise kaudu. Tol hetkel oli ettevõtlus väga juhikeskne, keda oli siis tarvis leida ja koolitada. Tänapäeval on ettevõtlus rohkem talendi- kui juhikeskne.

„Praegu on meie visioon leida, motiveerida ja arendada talente,“ tõdeb Guido Pärnits.

Just seetõttu hakkas Mainor vanale Dvigateli tehasealale rajama ka Ülemiste Cityt. Sooviti luua intellektuaalset füüsilist keskkonda, kus Eesti ja välismaa talendid leiaksid koha, kus olla ja areneda. Kuhu koonduksid ettevõtted, kus lisaväärtust toodetakse targa töö ja innovatsiooniga.

Pärnits tõdeb, et tänapäeva ühiskonnas on oluline ka see teine ehk kõva pool, millega teenitakse materiaalne ressurss, et arendada intellektuaalset poolt. Nii nagu ettevõttes peavad käsikäes käima tootearendus, mis otseselt raha sisse ei too, ning tootmine, mis võimaldab tootearendajatel tegutseda.

Võitluses talentide pärast

Ülemiste City arendamisel on olulisel kohal ka Mainori kõrgkool, mis on Pärnitsa sõnul väga heas seisus. Nad on läbi käinud erinevaid etappe. Üks neist oli selline, kus otsustati igasse maakonda, isegi Hiiumaale, luua oma filiaal. See oli ilus mõte, aga sellega muutus kõrgkool liialt killustatuks. Praegu on nad peamiselt Tallinnas ja filiaalid asuvad nii Tartus kui ka Viljandis Cleveronis, mis pärjati värskelt 2020. aasta haridusteo tiitliga. Viimasel ajal on koolis õppimas ka palju välisõpilasi. Ka venekeelne õpe on Mainori kõrgkoolil väga tugev.

Loomulikult on sellel ka äriline eesmärk, aga ka see pool, et muukeelsete tudengite õpetamise kaudu on võimalik leida nii Ülemiste Citysse kui ka muudesse Eesti ettevõtetesse uusi talendikaid noori.

„Maailmas käib võitlus talentide pärast. Meie lootus on, et siia jääksid talendid, kes õpivad Eesti majandusse panustama. Me ei ole kunagi nii atraktiivne riik, et siia hakkab iseenesest tulema massiline talentide voog. Nende nimel tuleb pingutada ja kui on võimalik neid ise koolitada, siis peab selle ära kasutama,“ on Pärnits veendunud.

Ka Mainori kõrgkooli nõukogu ja starteegilise taseme juhtimine on perekonna käes. Nõukogu esimeheks on Kadi Pärnits ja aktiivselt on haridusvaldkonnaga tegelemas ka Pärnitsate pere üks noorema põlvkonna esindajaid Kristo Siig.

Üks osa Mainorist ehk Guido ja Kadi Pärnitsa perekond.

Tõeline hariduslinnak

Peale Mainori kõrgkooli on Mainori asutatud Ülemiste Citys terve haridusteekond alates lasteaiast kuni kõrgkoolini välja. Nende hulgas ka näiteks ingliskeelne IB-tasemel õpet pakkuv Tallinna Rahvusvaheline Kool, mis on mõeldud ennekõike Eestis asuvate välismaalaste lastele.

Ülemiste City ise on aga kasvanud võimsaks linnaosaks, mis hiljutiste uuringute järgi on tõusnud Eesti suuruselt viiendaks majanduspiirkonnaks suurte linnade järel. Praeguseks võidakse vabalt olla juba neljandal kohal. Tekkinud on tõeline ettevõtluslinnak, kus Mainori koolide ja partnerülikoolide TalTechi ja Tartu Ülikooli tudengid saavad praktikat teha ning juba õppimise ajal panustada Eesti ettevõtlusesse ja tutvuda oma tulevaste potentsiaalsete tööandjatega.

Järgmisel aastal hakatakse linnakusse ehitama uut hariduskompleksi, kus kõik õppeasutused tuuakse kokku ühte tänapäevasesse hoonesse. Seal hakkavad paiknema nii Tallinna Rahvusvaheline Kool koos võõrkeelse eelkooliga, eestikeelset põhiharidust pakkuv Emili erakool, eralastead Kalli-Kalli, kust võib leida ka näiteks prantsuskeelse lasteaiarühma, kui ka osa Mainori kõrgkooli ruumidest.

Korterid ja tervisemaja

Viimase aja uudised linnakust räägivad, et seal on valminud Eestis unikaalne, vaid erakapitalil põhinev tervisemaja ja esimesed korterid. Viimane tõi linnakusse ööpäevaringse elu. Rahvusvahelistel ettevõtetel on nüüd koht, kuhu oma töötajaid ja külalisi majutada.

„Me ei ole otseselt tahtnud saada elukondliku kinnisvara arendajaks, aga täiendava lisaväärtusena linnakusse on see suund oluline,“ ütleb Pärnits.

Terviseteenuse toomine ärilinnakusse oli juba Ülo Pärnitsa ajal teemaks. Viimaseks tõukeks selle idee rakendamisel oli arusaam, et Eestis ei ole just palju perearstipraksiseid, kus on võimalik ka võõrkeelset teenust saada. Nõnda otsustati tervisemaja ise luua ning kutsuti osalema pere- ja erialaarste. Lõpuks sai kokku esinduslikum kooslus, kui alguses arvati: kahe perearsti asemel ligi 250 spetsialisti. Seda projekti vedas perekonna poolt Sten Pärnits.

„Tervisemaja terviklik kooslus ülikoolide, Qvalitase ja teiste meditsiiniettevõtetega on loodud nii tervismurede ennetamiseks kui ka nendest tulenevate tagajärgedega võitlemiseks. Üks eraldi korrus on pühendatud tervise valdkonna start-up’idele, mille tegevusest loodetakse leida uusi tervisekäitumise ja ravimisega seotud lähenemisi ning ideid,“ tutvustab Mainori nõukogu esimees maja muid tegemisi ja funktsioone.

Hea keskkonna loomine

Pärnitsate filosoofia on alati olnud see, et asju ei tehta pelgalt raha pärast. Teatud ressurss peab vabanema, sest investeerida on vaja ja inimesed tahavad ka elada, aga Mainoris ei vaadata pingsalt seda, kui palju nende EBIDTA on suurenenud.

„Me paneme kiiresti raha uuesti käiku,“ ütleb Pärnits. See tähendab ühtlasi, et ei ehitata vaid kasumit tootvaid büroohooneid ja parklaid, vaid investeeritakse ka linnaku keskkonda, rohealadesse ning eelmainitud pehmemasse poolde, erinevatesse teenustesse, tehnoloogiatesse ja haridusse. Üldistades – luuakse sünergilist kogukonda, mille keskmes asuvad sealsed talendid. Algusaja intensiivset bürooarendust oli ja on seejuures vaja, et teenida raha motiveeriva keskkonna loomiseks.
„Eks muidugi mõtleme, et mida mugavam, inspireerivam ja parem siin on, seda enam ettevõtteid siia tuleb. Mida rohkem neid siia tulla tahab, seda kõrgemat renti saame küsida,“ avaldab ta.

Mainori parim tehing

Mainor AS on ajalooliselt olnud tunduvalt mitmekesisem ja ka killustatum. Ülo Pärnits oli oma aja inimene. See oli aeg, mil tööstus oli majanduse vedur. Talle oli see hingelähedane. Nüüdseks on paljudest Mainorile kuulunud tööstusettevõtetest alles vaid Rekmani akna- ja uksetööstus. Ülemiste Cityga sel otsest seost ei ole, aga tööstuse digitaliseerimine ja tänapäevane intellektuaalsem juhtimine on ka seal Pärnitsa sõnul põnevaks väljakutseks.

Energeetikaalane tegevus Dvigatel-Energeetika AS-i kaudu on aga otseselt linnakuga seotud. See firma varustab Cityt energiaga ja toimetab kõigega, mis on sellega seotud. Mainoril on huvi ka ühe tuulepargi vastu, mis peaks kerkima Vaivara valda. Vaidlusi on selle ligi 100 miljoni eurose ettevõtmise ümber palju. „Tuuleparkide arendamine ei ole Eestis lihtne,“ ütleb Pärnits kommentaariks.

Ülo Pärnitsa soov eestimaalast ettevõtluse osas harida päädis mäletatavasti ka koostöös Bonnieriga Äripäeva maaletoomisega, mis on lisaks Ülemiste City arendamisele ja Mainori kõrgkooli loomisele üks suuremaid panuseid Eesti ettevõtlusesse.

„Lihtsalt öeldes andis Mainor toona paar tooli ja lauda ning müüs pärast pool Äripäeva maha. Raha genereerimise mõttes oli see super tehing,“ ütleb poeg isa toonase liigutuse kohta.

Vana Pärnits oleks rahul

See, mida Ülo Pärnits Ülemiste Cityst ja Mainorist soovis, on suures osas täitunud. Teda huvitas nii rahvusvaheline haridus kui ka töökeskkond talentidele. Ka tervisemajast oli juttu. Juba tol ajal oli selge, et tööstuste asemel peaks sellel kohal toimuma linnaku arendus. Palju on aga juba ka tema asemel tegutsema asunud inimeste initsiatiivi. Näiteks koostöös TalTechiga professuuri asutamine, mille eesmärk on teaduslikult ja andmepõhiselt läheneda tuleviku linnaplaneerimisele, ja Rahvusvaheline maja, mis võimaldab Eestisse tuleval välismaalasel oma paberid korda saada paari kuu asemel ühe päevaga ja seda ühes kohas. Palju on tehtud, aga kindlasti rohkem on veel teha.

Pereettevõtte konkursil osalemine oleks aga olnud Ülo Pärnitsale eriti südamelähedane. Tema soov oli maksku mis maksab pere koos hoida – nii vabal ajal kui ka tööalaselt.

„Ta tunneks selle nominatsiooni üle rohkem head meelt kui selle üle, et linnak on jälle arenenud. See on tähtis. Just see on tema peale mõeldes liigutav,“ ütleb Pärnits.

Jaga
Kommentaarid