Tavidi juhatuse liige: oleme edukad, sest paljud inimesed käituvad tegelikult ratsionaalselt

Eestimaine Tavid AS on palju suurem, kui Eestis üldiselt teatakse. 2019. aastal läks neil pauguga käima Poola turg. Tavidi juhatuse liige ja finantsjuht Jüri Martin ütleb, et nende edu on suures osas tingitud sellest, et hoolimata tänapäeval valitsevast laenuhullusest on paljud inimesed säilitanud kaine mõistuse. Aasta Ettevõtte konkursil võitis Tavid AS Konkurentsivõimelisima suurettevõtte tiitli.

Kui Tavid 1991. aastal valuutavahetusega tegelema hakkas, siis ei võinud omanik Alar Tamming ettegi kujutada, milline on ettevõte pea 30 aasta pärast. Tegemist on enam kui 210 miljoni eurose käibega suurfirmaga, mil töötajaid kõigest 231. Jüri Martin ütleb, et ettevõtte arengut võiks iseloomustada eelkõige rahuliku ja loomulikuna. Nad on pigem olnud konservatiivsed, aga samas mitte kartlikud.
„Oleme jäänud vanu asju tegema,“ võtab Martin kokku. „Inimesed ootavad edulugu, aga meil ei ole geniaalseid mõtteid olnud. Oleme teinud oma asju.“

Mida tähendavad need „vanad“ ja „omad“ asjad? Eks ikka valuutavahetust ja investeerimiskulla müüki. Peetakse ju kuldagi mõnedes ringkondades aegunud finantsinstrumendiks. Kartlikkuse puudust näitab aga see, et firma on aja jooksul laienenud välisturgudele ja väga edukalt. Poola turg on nende edu veduriks, kus käive on suur, aga marginaalid väiksemad. Veel on olulised Bulgaaria ja Rumeenia turud.

Bulgaariasse jõuti huvitavat teed pidi. Alar Tamming sai tuttava professori kaudu teada kahest noorest ja ambitsioonikast bulgaarlasest, kel oli tahet midagi ära teha. Just nii sellele turule mindi ja Rumeenia tundus loogilise jätkuna. Oluliste turgudena toob Martin välja ka Rootsi, Taani ja Läti.

Välisturgudel on Tavidi nimi Tavex. Oleks Eestiski, kui siin ei oleks pikka aega tegutsenud samanimeline piimafarm.

Kuidas leiti kullasoon?

Kui Tavidi puhul eduloost rääkida, siis on selleks kullaga kauplema asumine. Siin peab mõistma, et 2000. aastal kaotati investeerimiskullalt Euroopas käibemaks. See lõi ukse pauguga lahti. Turg oli aga tühi. Samal ajal oli Alar Tamming aru saanud, et ta on jõukas mees ja tal tekkis hirm, et võib rahast ilma jääda. Talle kangastus Tartu Kommertspanga lugu, kus veel üks kuu enne pankrotti teatati rekordkasumist. Kasumit mõõdeti aga paraku valuutas, mille kuulsusetu lõpp oli lähedal – rublades. Nii hakkas Tamming uurima, kuidas mitte samasse lõksu langeda, sest kõigil tänapäevastel valuutadel esinevad mitmed samad tunnused, mis tolle aja Nõukogude rublal. Pildile kerkis ainus raha, mis ei ole poliitiliste tõmbetuulte poolt manipuleeritav – kuld. Ning kui esimesed mündid ja plaadid olid endale soetatud, tekkis mõte hakata kulda müüma ka teistele.

Oli õige aeg. Euroopa turg oli peaaegu tühi. Kui USAs ja Aasias teadsid paljud, mis on Krugerrand, siis Euroopas mitte. Tegemist on maailmas enimkaubeldud kuldmündiga.

„Kullaga tegelemine oli loogiline käik. Kui vaadata ka praegust majanduse seisu, siis selle najal edu tulebki. Inimesed ei ole rumalad, nad käituvad ratsionaalselt,“ ütleb Martin, viidates sellele, et paljud inimesed valivad raha paigutades investeeringuks just kulla.

Tavidi suurust ei hoomata

Eestis ei tunneta inimesed seda, et Tavid on Euroopas suur tegija. Neil on kontaktid kõikide investeerimiskullaga seotud tehastega. See maailm on üpris suletud ja konservatiivne. Tehaste uste taga käivad paljud kraapimas, aga sealt öeldakse, et kui osta soovite, siis kohaliku edasimüüja kontakt on siin.

„Kui keegi läheks ütlema, et tahaks Eestis kulda müüa, siis teda ehk ära ei aetaks, aga lihtne see ei ole. Tõenäoliselt öeldakse, et ostke seda Tavidi käest,“ räägib Martin.

Tänapäeval on kauplejaid Euroopas juba palju rohkem, aga Tavid on ikka edukas. „Oleme teinud mõistuspäraseid asju õigesti, ausalt ja eetiliselt,“ toob Martin välja veel ühe edu põhjuse.

TransferWise’i idee juba 90ndatel

Euro tulekuga kadus Tavidi käibest siin 2/3. Valuutavahetus sai löögi. Loomulikult aimasid nad seda ette. Samas teenib ettevõte peamise raha ikkagi Rootsis, Poolas ja Bulgaarias, kus eurot kasutusele võetud ei ole. Valuutavahetuse kliendid jagunevad laias laastus kaheks: reisijad ja ettevõtlusega seotud inimesed. Pandeemia ajal kadusid esimesed, kuid teised lõpuni mitte. Kullapalavik, kui seda nii võib nimetada, on aga seda hoopi tasakaalustanud.

Huvitav on aga fakt, et konservatiivsel Tavidil on toode nimega TavexWise. See viitab otseselt kuulsale Eesti ükssarvikule TransferWise’ile. Teenused on tõesti sarnased. Selgub aga, et Tavidi idee on pärit 1996. aastast, mil hakati pakkuma praeguse TrensferWise’iga identset teenust, vahe on vaid tööriistades.

„96. aastal saadeti fakse. Anti edasi info, et keegi maksis Soomes raha sisse ja keegi tahab Eesti kontorist selle kätte saada. Kassaraamatus kanti raha sisse ja välja. Kasutati märkmikke. Nüüd on see teenus elektrooniline, aga sisult sama,“ räägib Martin. Samas ei ole TavexWise kunagi Tavidi jaoks suurima tähelepanu all olnud. Martin ei oska TransferWise’i ka kadestada. Samas võiks tema sõnul heietada, et mis oleks, kui nad ise oleksid selle teenuse teinud.

„Meie mure oli toona, et olime liiga edukad. Kui raha uksest ja aknast sisse tuleb, ei ole aega innovaatiline olla. Mingil määral me ju praegu nendega konkureerime. Kui tahad Eestist raha Rootsi või Austraaliasse saata, siis saab seda mõlema kaudu teha,“ räägib Martin.

Raha vahetub kulla vastu

Jüri Martin ütleb otse, et kuld vahetab aina enam raha välja. Tema sõnul on rahanduse häda selles, et rahal ei ole katet. 1971. aastal seoti dollar kullast lahti. Raha trükitakse juurde meeletus koguses, eriti aastal 2020. „Sa ei saa lõpmatuseni vett supi sisse panna. Ühel hetkel ei ole see enam supp,“ toob Martin võrdluse. Rahatrükk kedagi rikkamaks ei tee. Raha üks oluline tunnus ehk selle nappus on kannatada saanud. Teadjad inimesed otsivad väljapääsu, milleks võib olla näiteks ka kinnisvara või aktsiad. Paljud jõuavad loogiliselt siiski kullani, ütleb Tavidi finantsjuht.

Uusi turge seirab Tavid samuti. Minemas nad veel kuhugi ei ole, aga apetiitsed tunduvad Londoni ja Singapuri turud. „Et õnn saaks tuppa tulla, peab ust lahti hoidma,“ tõdeb Martin.

Järgnevatel aastatel loodab Tavid oluliselt laiendada oma tegevust sularahatranspordi ja töötlemise teenuse vallas. See aitab kompenseerida valuutavahetusteenuse mahu vähenemist.

Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime edetabelit koostab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Andmete analüüsi ja edetabelite koostamise partneriks on Eesti Konjunktuuriinstituut. Konkursi raames koostatakse edetabelid vastavalt ettevõtete suurusele ja lisaks kolmeteistkümnes erinevas tegevusvaldkonnas. Edetabelite koostamisel arvestatakse viimase kahe aasta majandusnäitajaid: müügitulu, puhaskasum, omakapital, töötajate arv ning tööjõukulu.

false