Marje Josing: olukord on halb, aga parem kui kolm kuud tagasi
„Olukord on endiselt halb, aga tunduvalt parem kui kolm või kuus kuud tagasi," lausus Josing kolmanda kvartali majanduse olukorra ülevaadet tutvustades. Kvartaalne konjunktuuriülevaade koostatakse majandusekspertide, ettevõtjate ning tarbijate hinnangute põhjal. Ekspertide hinnang meie praegusele majanduskliimale on -27,2 punkti. Olukord ei ole Josingu sõnul rahuldav ega ole jõudnud tagasi sinna, kus me olime enne kriisi.
Kõige tõsisemad probleemid on tema sõnul eratarbimises ning investeeringutes, eriti viimases. Investeeringute osas on küll kuue kuu perspektiivis kerge paranemise trend, kuid investeeringute taastumist kuskilt välja lugeda ei saa. See on ka mõistetav, sest investeeringud eeldavad riskijulgust, kuid praegu on väga ebakindel olukord näiteks selles osas, mis juhtub kaubanduspiirangutega. „See on ettevõtjatele väga raske ja segane aeg," lausus Josing.
Probleemid on muutunud
Ka ekspertide majandushinnangud lahknevad, sest olukorrale võib vaadata mitmel erineval moel ning palju sõltub sellest, milliseks kujuneb pandeemia teine laine. Nii hindas 27% ekspertidest, et olukord võib poole aasta perspektiivis olla praegusest hullem. 33% ekspertidest arvas, et olukord on poole aasta pärast samasugune ning 40% hinnangul on olukord kuue kuu pärast praegusest parem.
Kuna maailm ja ka Euroopa on liikunud Covid-19 teise lainesse, Madrid on lukus ning Tšehhis on kehtestatud eriolukord, siis mõjutab see Josingu sõnul nõudlust ning läbi selle meie ekspordi olukorda.
Ebapiisav nõudlus ongi kõige tõsisem majanduse probleem ning seda on välja toonud kõik eksperdid. Võrdluseks, eelmisel aastal samal ajal tõi nõudlust probleemina välja vaid 20% ekspertidest. Kui nõudlust ei ole ehk tooteid ja teenuseid ei osteta, siis ei saa midagi müüa, see tähendab, et ei ole mõtet ka toota ning tekivad probleemid tootmises ning teeninduses.
Nii on Josingu sõnul terve turismisektor ooterežiimil ja fundamentaalsete muutuste lävel. On küsimus, kas massiturism üldse taastub. Kui varem on välja toodud vajalike oskustega töötajate puudust, siis selle probleemi osatähtsus on nüüd vähenenud. Oluliseks takistavaks teguriks on kerkinud juriidilised ja administratiivsed takistused, mida vanasti probleemide nimekirjas üldse ei olnud.
Kõige vähem on Eestis pandeemias pihta saanud jaekaubandus. See on ka loomulik, sest kui inimesed liikusid vähem väljas ning veetsid rohkem aega kodus, siis sööma nad ikkagi pidid, samuti tekib kodus mõtteid, et võiks näiteks remonti teha või aias askeldada. „Need kaubandusettevõtted, kes nõudlusele vastasid, ei kaotanud suurt midagi, välja arvatud need mõned nädalad, mil kaubanduskeskused olid suletud," lausus Josing.
Hästi on kriisist taastunud tööstus. Josing tõi siin välja, et hästi tunnevad end need ettevõtted, kellel on varasemast kindlad sidemed või kes on suutnud leida kriisis uusi nišitooteid, olgu need näiteks aiamajad, aiakaubad või enesekaitsevahendid.
Konjunktuuriinstituudi juht toonitas, et kriisis saavad hästi hakkama need ettevõtjad, kes on väga paindlikud. Kes suudavad senise toodangu nõudluse vähenemisel analüüsida, mida oleks võimalik müüa, mille järele võiks olla nõudlust, kas on tekkinud nõudlus mõnede uute asjade järele.
„Kõige olulisem on innovatsioon, paindlikkus ja avatus turu hindamisel. Vanad ärimudelid ei pruugi praegusel ajal enam töötada," kinnitas Josing. Kannatada on aga kriisis lisaks turismisektorile saanud ka maanteetransport, kogu transpordisektor, logistikafirmad. Hästi on aga läinud telekomifirmadel, kelle teenuste järele kaugtöö olukorras on nõudlus oluliselt kasvanud.
Mis toob tulevik?
Küsimusest, kuidas hindavad erinevates sektorites tegutsevad ettevõtjad oma toodangu või teenuste kahu kasvu järgnema kolme kuu jooksul, joonistuvad välja suured vahed. Kõige kurvem pilt on turismisektoris: 87% hotellimajanduses vastanutest tunnistas, et nende mahud vähenevad. Josing tõdes, et sektoris võib ettevõtjate ees olla perspektiiv, et tuleb ettevõtmine sulgeda.
Ehitussektori kindlustunne on Josingu sõnul suveperioodil olnud hea, kuid ehitustellimuste portfell on jäänud õhemaks ja tuleviku suhtes ei ole ehitusfirmad enam nii kindlad. 44% ehitusettevõtjatest arvas, et nende mahud järgneval kolmel kuul vähenevad.
Kui ehituses oli aasta tagasi portfellis lepinguid enam kui viieks kuuks, siis nüüd 3,9 kuuks. Josingu sõnul ei ole portfell küll praegu nii kõhn kui oli eelmises finantskriisis, kui tellimusi oli vaid veidi rohkem kui kaheks kuuks.
Ühtlasi on ettevõtetel vabu võimsusi ehk kui varem kurtsid ehitusettevõtted töökäte nappuse üle, siis nüüd tunnistatakse, et vabu võimsusi on ja ettevõtted saaksid viiendiku võrra rohkem teha. Ka ehitusfirmad ise tõid suurima tööd takistava tegurina välja ebapiisava nõudluse.
Josing tõi välja, et edaspidi võivad süveneda ettevõtete finantsstabiilsusega seotud probleemid. Maksete laekumine teistelt ettevõtetelt on halvenenud, maksedistsipliin halvenenud, probleeme on maksude tasumisega ning pangast laenude saamisega.
Suuremad probleemid laenude ja liisingute tasumisel on ehitus- ja turismisektoris. Mis on mõistetav, sest kui pole kliente ja raha sisse ei tule, on ka tasumine raskendatud. Josing märkis, et maksuamet tunnetab samuti, et teatud valdkonnas võivad ettevõtted maksude tasumisega hädas olla ning see probleem võib süveneda.
Ka rikkad tunnevad end ebakindlalt
Eesti tarbijate kindlustunne on Josingu sõnul olnud hea ja selle taga on riigi kiired palgameetmed ning pankade pakutud maksepuhkused. „Elanikud on kenasti hakkama saanud," tõdes ta.
Küll aga alanes algselt kõvasti tarbijate kindlustunne ning väga mahukalt tõmmati tagasi püsikaupade ostu plaane ning püüti rohkem säästa. See on Josingu sõnul ka väga mõistlik käitumine, sest ebakindlas olukorras, kui su töökoht pole kindel, on mõistlik puhvrit koguda.
Josing tõi välja, et üheski sotsiaalses grupis ei ole inimeste kindlustunne positiivne. Kui varem tundsid end kindlamalt näiteks noored ning 25% kõige jõukamate sekka kuuluvad inimesed, siis nüüd on kõige jõukamate kindlustunne vähenenud. „Neil on palju äri- ning investeerimisega seotud riske ja hea ei ole kusagil," märkis Josing.
Samuti tõi ta välja, et kui kriisi alguses olid naiste ja meeste kindlustunde näitajad sarnased, siis nüüd on meeste kindlustunne kasvanud. „Naised muretsevad rohkem pere finantsasjade pärast," tõdes Josing.
