USA presidendivalimised: kas teha panus punasele või sinisele?
Börsid kipuvad valmistele reageerima
Finantsringkondades on enne valimisi ringi liikumas üks vana lugu, mille kohaselt tõusevad demokraatide võidu korral aktsiaturud neli nädalat järjest ja on siis neli aastat langustrendis, Vabariiklaste võit peaks aga vastupidiselt esialgu kaasa tooma nelja nädala pikkuse aktsiaturgude languse, millele järgneb nelja aasta pikkune varade hindade kallinemise periood.
Finantsturgude ajalooga kursis olevad inimesed lükkavad eelpool nimetatud väite paikapidavuse kiiresti ümber ning soovitavad lähemalt uurida konkreetseid numbreid. Viimase 70 aasta statistika põhjal on demokraatliku taustaga presidendi korral kasvanud S&P500 indeksi väärtus aastas veidi alla 11% võrra, samas kui vabariiklastel on ette näidata sisuliselt kaks korda nõrgem tulemus.
Suurima panuse demokraatide senisesse edusse on andnud Bill Clinton ning Barack Obama, kelle valitsemisajal näitas ka USA majandus märkimisväärseid kasvunumbreid. Seejuures läheb Bill Clinton ajalukku mehena, kes suutis riigi rekordilise eelarvepuudujäägi enda teise valitsemisaja lõpuks viia rekordilisse ülejääki.
Trumpi võit lõi börsikaardid segi
Nelja aasta tagune Donald Trumpi võit oli selge üllatus, kuid tänaseks on finantsturud temaga juba harjunud ning Trumpi tagasivalimise korral poleks suuri muutusi oodata. Suure tõenäosusega näeksime suurettevõtete suhtes sõbraliku poliitika jätkumist, regulatsioonide edasist vähendamist ning vajadusel uusi maksusoodustusi nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Kuna Trumpil pole taas presidendiks saades enam vaja tagasivalimise pärast muretseda, võib temalt oodata senisest veelgi karmimaid imporditariife nii Hiinale kui ka teistele Trumpi arvates USA suhtes konkurentsireegleid rikkuvate riikide suunas. Vabariiklasest president oleks soodne pankade, fossiilkütust tootvate energiaettevõte ning sõjatööstuse firmade aktsiatele.
Bideni võit tooks lühiajaliselt segaduse
Kui Trumpi valimisvõidu korral jätkuksid finantsturgude arengud suure tõenäosusega mööda neli aastat sisse tallatud radu, siis Joe Bideni presidendiks saamine tekitaks vähemasti lühiajaliselt parajalt segadust. Paljud investorid on mures, et Joe Biden võib viia ellu oma lubaduse viia ettevõtete tulumaks taas 28% peale, mis Donald Trumpi valitsemisajal on 35%-lt 21%-le langenud. Kõrgemad maksumäärad alandavad ettevõtete kasumeid, mis koroonapandeemiast tingituna niigi löögi alla on sattunud. Madalamad kasumid tähendavad mingi viitaja jooksul ka madalamaid aktsiahindu ning investorite riskiisu vähenemist. Maksude tõstmisele vastukaaluks lubab demokraatide presidendikandidaat paremaid suhteid Hiina ja Euroopaga ning kaubandussõja lõpetamist.
Biden teeks rohepöörde
Bideni võidu korral seilaksid pärituules rohelise energia tootjad. Demokraadid on ühe oma peamise valimislubadusena lauale asetanud energiareformi, mis sisaldab taasliitumist Pariisi kliimaleppega ning kohustust saavutada energiasektori süsiniku neutraalsus käesoleva sajandi teiseks pooleks. Eesmärgi saavutamiseks soovitakse roheenergiasse investeerida vähemalt kaks triljonit dollarit. Surve alla võivad sattuda USA kildanafta tootjad, kelle tootmismahte demokraatide presidendikandidaat on avaldanud soovi üle vaadata. Teiseks Bideni valimisplatvormi tugitalaks on taristu, kuhu soovitakse investeerida vähemalt triljon dollarit. Plaani teostumisel on siin suurimateks võitjateks ehitusmaterjalide tootjad ning masinatööstus.
Presidendiks saades soovib Joe Biden keskenduda Obama aegse tervishoiuseaduse edasiarendamisele ning töötada välja alternatiiv traditsioonilisele tervisekindlustussüsteemile. Uuendus toetaks suuri tervisekindlustust pakkuvaid ettevõtteid, kellel avaneks võimalus saada osa avalikult rahastatavatest tervisekindlustussüsteemidest. Demokraadid soovivad Medicare tervishoiuprogrammi raames saavutada ravimifirmadega läbirääkimistel 65 aastastele ja vanematele inimestele ning teatud puudega inimestele madalamad ravimite hinnad. Ravimeid tootvate ettevõtete kasumid võivad selle tagajärjel sattuda surve alla ning antud sektori ettevõtete aktsiatel oleks keeruline langustrendi vältida.
Presidendi kõrval on tähtis parlamendi koosseis
Lisaks sellele, kellest saab järgmine USA president, on finantsturgude jaoks ka väga oluline, kuidas joonistuvad välja uued jõujooned Senatis ning Esindajatekojas. Seadusi võivad algatada mõlemad kojad. Maksudega seotud eelnõusid Senat algatada ei saa, kuid võib Esindajatekoja poolt algatatud eelnõude puhul parandusettepanekuid teha. Senat kinnitab ametisse ministrid ning föderaalametnikud, sealhulgas kohtunikud ning ratifitseerib välislepingud. Ajalugu on tõestanud, et aktsiaturud on käitunud kõige paremini siis, kui kogu võim ei ole ühe partei käes. Aastatel 1950-2017 olid S&P 500 esituses kaks kõige paremini toimivat kombinatsiooni demokraatide president koos vabariiklaste kontrolli all oleva Senatiga ja demokraatide president koos vabariiklaste kontrollitud Esindajatekojaga.
Eelolevad presidendivalimiste eelsed nädalad kujunevad USA börsidel kindlasti üsna volatiilseteks. Kas teha panus punastele (vabariiklased) või sinistele (demokraadid) on juba iga investori personaalne otsus. Pikaajaliselt keskenduvad finantsturud kõige enam majanduse fundamentaalnäitajatele ning keskpankade tegevusele. Presidendivalimised on vaid üks verstapost investeerimise käänulisel teel, mis võib avada võimaluse soodsalt positsioone täiendada.
