„Ambitsioonid on kõrged. Poliitilised avaldused on vajalikud. Aga oleme silmitsi väga lihtsa küsimusega: kust tuleb raha? Kuidas saab tagatud, et kõik uhked ideed ja põhimõtted ellu jõuaks?" esitas Kaljurand suurimat muret.

Ta rääkis Euroopa nõukogu viimatistest suurtest kärbetest ja jõudis lahenduseni: „Kui mäletate, ütlesin juba europarlamendi valimiste kampaania ajal, et digimaks tuleb. Ta tulebki ning hakkab kehtima üleeuroopaliselt kõigile digiplatvormidele ja -ettevõtetele. See on vaid aja küsimus. Ma ei näe auahnete plaanide jõustumiseks muud võimalust."

Kaljurand mainis mitmel korral Euroopa parlamendi ja komisjoni vastuolusid nõukoguga. „Osaleme läbirääkimistes ja seadusloome kujundamises. Meid tuleb võtta tõsiselt - eks ole näha, kuidas koostöö nõukoguga edaspidi sujub," poetas ta algul ja lisas hiljem: „Riikide saatused on ikkagi nende endi kätes. Kärbe ei tulnud Euroopa parlamendilt ega komisjonilt, vaid valitsustelt. See oli riigijuhtide otsus. Minu soovitus on selle kohta aru pärida Jüri Rataselt. Tema esindab neil kohtumistel Eestit."

Poliitiliste avalduste asemel vajatakse seaduseid

Tänavu veebruaris tutvustas Euroopa Komisjon dokumenti pealkirjaga „Euroopa digitaalse tuleviku kujundamine." Kaljurand tõi välja erinevaid tahke, mis kõnealusel teemal päevakajalised.

„Peame olema ausad: COVID-19 kriis muutis plaane olulisel määral. See ei tähenda, et prioriteedid muutusid või kadusid. Digitaliseerimine on siiani esikohal, kuid COVID-19 lisas sinna selgelt oma puute," sõnas sotsiaaldemokraat. „Siiani oleme kuulnud palju poliitilisi avaldusi, nüüd oleme jõudnud aega, kus vajame ka poliitilisi dokumente. Ehk seadusandlusse jõudmist."

Kaljurandi sõnul on strateegia üks eesmärk aidata kaasa majanduse konkurentsivõime kasvule. „Paljud ettevõtted on digitaalsete lahenduste juurutamisel olnud aeglased. Kasvuvõimalusi pole piisaval määral kasutatud. Minu põhiküsimus kõlab: kuidas seda muuta?" mõtiskles ta. „Viimased kuud on olnud täiesti erandlikud. Majandused ja ärid seiskusid. Piirid sulgusid. Ühisturg vajus koomasse. Rõhutan: me räägime Euroopa Liidust. Liidust, mille nurgakivid on rajatud erinevatele vabadustele."

Ta tõdes, et on komisjoni suhtes olnud sageli kriitiline. „Esmareaktsioon kriisiolukorrale oli väga aeglane. Igaüks pidi seisma iseenda eest. Jah, olid mõned positiivsed näited. Näiteks meditsiinitarvete laevadega Itaaliasse saatmine või Saksamaa haiglate Prantsusmaa ja Itaalia patsientide vastuvõtmine. Paraku langes vastutus erinevates turvalisusküsimustes - nii majanduslikes, poliitilistes kui tervisega seotutes - liikmesriikidele endile. Koostöö ja koordineeritus pidanuks olema palju tõhusam."

Kaljurand peatus 750 miljardi euro suurusel taastepaketil (Eesti sai sealt 3,3 miljardit eurot lisatoetusi), milles ka rohe- ja digipöördel oluline koht. Ta rõhutas: „Brüssel ei tule Tallinnasse, Tartusse ja Pärnusse. Valikud, kus ja kuidas kulutada, langetavad Eesti valitsus ja ärid. Soovitan kõigil tähelepanelikult jälgida poliitilisi otsuseid, kuidas koduriigis neid miljardeid jagatakse."

Ettevõtted peavad jääma Euroopasse, mitte lahkuma

Kaljuranna sõnul soovib Euroopa Komisjon Ursula von der Leyeni juhtimisel sillutada teed tugevama Euroopani. „Kriisist pole võimalik edukalt väljuda teisiti, kui võtta tähelepanu keskmesse väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Euroopas on sääraseid umbes 25 miljonit ja nad annavad tööd umbes 100 miljonile inimesele. Nad lisavad väärtust majanduse kõigile tahkudele."

Ta nimetas suureks eesmärgiks „muuta Euroopa parimaks kohaks, kus äri alustada ja kasvada." „Muretseme siin Brüsselis, et Euroopa kaotab oma turuosa USA-le. Niipea kui start-up'id hakkavad kasvama, lahkuvad nad Euroopast. Oleme tuntud ülereguleerimise ja bürokraatia poolest. Ootan õige tasakaalu leidmist, et ettevõtetele võimaldataks loomulik areng ja antaks igakülgne tugi," selgitas Kaljurand nägemust.

Ta viitas von der Leyeni hoiatusele, et „kui Euroopa pole valmis digitaliseerimises juhtrolli haarama, jääme teiste standardeid järgima, mitte neid ise seadma."

Isikuandmete väljal oleme võitluse Facebookile, Google'ile ja Twitterile kaotanud. Nüüd peame hoolt kandma, et me ei kaotaks tööstusandmeid. Fakt, et nende hulk lähiaastatel mitmekordistub. Kasvuga kaasnevad võimalused - toetada uuenduslikku ökosüsteeme, ülikoole, uuringuid ja muidugi erinevaid ärisid. Täna on umbes 80% neist andmetest kogutud, aga kasutamata. Muutuste reaalne elluviimine pole lihtne, aga nende erasektori heaks rakendamine ainuõige suund," vaatas Kaljurand tulevikku.

Kaljurand märkis, et komisjon on teinud rea ettepanekuid, tuues eraldi välja andmetöötluse, tehisintellekti ning regulatsioonide platvormi järgmiseks viieks aastaks ja kaugemalegi.

„Tean, et see kõlab naeruväärselt või isegi traagiliselt, aga COVID-19 kriis on mustvalgel näidanud digitehnoloogiate võtmerolli. Mitte ainult majandustes, vaid meie kõigi igapäevaeludes. Paljudele võib e-õpe ja muu säärane mitte meelida, aga tegelikult on meile avanenud uued ja suured võimalused. Terves Euroopas tuleb muutusi paremini teadvustada ja kiirendada," ütles ta ja kirjeldas, kuidas Euroopa Parlamendi töö kriisialguse 10-11 päeval seisis. „Räägime kõik avatud, vabast, ligipääsetavast, taskukohasest ja turvalisest internetist. Aga reaalsuses mõtleme eri tasanditel ega tee koostööd."