Mille poolest on võltsuudised ohtlikud?


Mäng „Bad News“ jõudis Balti riikidesse Debunk EU algatusel. Võitluses propaganda ja valeuudistega kogub Debunk EU ajakirjanduse, avalikkuse ja riigid ühise lipu alla. Kuna huvi valeuudiste vastu järjest suureneb, tekkis vastukaaluks vajadus sellise algatuse järele.

Ettevõtte Debunk EU analüütiku Algirdas Kazlauskase väitel ei olegi nii kerge igat valet ära tunda: „Me kõik teame, kui ohtlik on vale. Ma ei räägi sotsiaalselt vastuvõetavast valgest valest, mida meil kõigil tuleb vahel appi võtta, vaid valedest, mille eesmärk on eksitada inimesi ja anda valetajatele võimalus oma poliitilisi või ärieesmärke saavutada. Termin võltsuudised on tõlge ingliskeelsest väljendist fake news, millel on spetsiifiline poliitiline kõrvalmaitse, mistõttu soovitavad eksperdid kasutada terminit väärinfo.“

Analüütiku sõnul pärineb suurem osa eksitavast infost Venemaalt – Kremli ponnistusi oli tunda paljudes hiljutistes sündmustes: „Kõige iseloomulikum ja arvan, et ka paljudele tuntuim väärinfo näide on Ukrainas Krimmi poolsaare vallutamine ja anneksioon Venemaa poolt. Kremli desinformatsioonikanalid tegid osale Ukraina kodanikele sellise ajupesu ja lõid neile alternatiivse reaalsuse, et nad hakkasid vastu oma riigile ning kiitsid heaks naaberriigi sõjalise agressiooni. Teisisõnu, Kremli-meelsete meediakanalite poolt väga nutikalt ja energiliselt levitatud sihilik väärinfo võib veenda samas majas elavaid naabreid üksteisele kõrri kargama. Minu arvates on see üks Moskva kõige ohtlikumaid relvi.“

Mäng „Bad News“ sobib igaühele


Sotsiaalpsühholoogias on teooria, mille kohaselt saab desinformatsiooni negatiivse mõju vastu end vaktsineerida: kui inimesele selgitada lihtsa väärinfo, mille kõik kohe ära tunnevad, toimemehhanismi, tunnevad nad hiljem ka salakavala väärinfo kergemini ära.

Analüütik Kazlauskase sõnul ei ole see teooria läänemaailmas kahjuks enam eriti populaarne. Enamasti kasutatakse väärinfo vastu võitlemiseks teist meetodit: selgitatakse avalikel loengutel, telesaadetes või artiklites, kuidas väärinfo liike ära tunda, millised on desinformatsiooni eesmärgid ja sihtrühmad.

„Häda on selles, et selline teave on kasulik ainult inimestele, kes on väärinfo mõjudest aktiivselt huvitatud. Kuid suurem osa ühiskonnast ei pea seda ei huvitavaks ega väärtuslikuks.“

Eksperdi väitel on ilmselge, et väärinfo osas tuleks otsida teist lähenemisteed meedia kirjaoskuse kasvule ja üldsuse teadlikkuse arengule.

Ja mäng „Bad News“ on üks alternatiividest, kuidas jõuda nende inimesteni, keda väärinfo mõju vähem huvitab. Teisalt on mänguvorming kõikehaarav ja seda peetakse üheks tõhusamaks teabe omandamise viisiks. Kõnealune mäng hõlmab kuut väärinfo tehnikat, mida tegelikkuses laialdaselt kasutatakse, ja need on lihtsalt mänguks kohandatud. Need on järgmised: esinemine teise isikuna (impersonification), emotsionaalne ärakasutamine (emotion), tüli õhutamine (polarisation), vandenõuteooria (conspiracy theory), diskrediteerimine (discreditation) ja trollimine (trolling).

Mängus „Bad News“ hakkab mängija ise trolliks, kelle eesmärk on Twitteris väärinfot levitada ja mängujuht õpetab teda samm-sammult, kuidas inimesi petta. Alguses vähehaaval, siis järjest vale doosi suurendades ja tegelikkust eirates,“ selgitas analüütik mängu kontseptsiooni.

Propagandavõtete valimine mänguks

Propaganda hingab meile päevast päeva kuklasse. Kuidas paljude seast üks võte valiti ja mänguks „Bad News“ kohandati, selgitas analüütik Kazlauskas: „Eelmisel sügisel Facebooki uudistevoogu jälgides köitis mu tähelepanu portaali alfa.lt teade, et Gitanas Nausėda veenis USA-d Leetu tuumarelva tooma ja 500 sõduriga baasi looma. See tekitas minus huvi ja mu esimene mõte oli „Oi kui hea!“, kuid kohe seejärel mõtlesin, et see kõlab liiga hästi, et olla tõsi. Asusin selle kohta lisateavet otsima. Vaid hetk hiljem kirjutas Delfi kaitseteemade vaatleja Vaidas Saldžiūnas, et ka tema otsib samal teemal lisateavet.“

Algirdas Kazlauskas selgitas hiljem selgunud asjaolusid: „Tegelikult häkiti veebilehte Kas vyksta Kaune. Keegi postitas sõnumi Nausėda väidetava ettepaneku kohta ning lisas, et riigisekretär Mike Pompeo oli Leedus uue Ameerika sõjaväebaasi loomise leppega ja seal tuumarelva hoidmisega rahul. Poole tunni möödudes võltsis (spoofed) keegi Vaidas Saldžiūnase e-posti ja saatis presidendi kantseleile liba-e-kirja, nõudes selgitust – et mida see siis tähendab.“ Sellest saab lähemalt lugeda SIIT.

Ingliskeelne sõna spoofing tähendab tehnikat, nagu saaksid e-kirja konkreetselt isikult, kes tegelikult ei ole sulle mingit kirja saatnud. Asjatundjate sõnul ei ole see võltsimisviis keeruline. Piisavat vaid kellegi e-posti aadressi teadmisest ja saadki selliseid sõnumeid saata.

Türgi konflikt Süürias hakkas siis just teravnema ja USA püüdis seda protsessi peatada. Teates märgiti, et USA viib tuumarelvad Türgist Leetu. Ettevõtte Debunk EU analüütiku arvates oli väärteabe levitamiskatse aeg lausa ideaalselt valitud: „See on kaval idee, sest Türgi silmis tegid NATO liikmed Ameerika ja Leedu tagaselja kokkuleppe. Muidugi oli selline seisukoht Kremlile kasulik.

Kasutasime mängus seda sõnumit, kuid otsustasime, et vale peab veelgi jultunum olema. Nuputasime välja, et Nausėda on venelastega mestis. Vahest mõned veel mäletavad, kui USA ja Venemaa vajutasid 2009. aastal reset-nuppu („algseadistada“). Ja kuna meie president oli uustulnuk, siis ei võinud ju välistada võimalust, et tal ei teki kiustatust suhteid Moskvaga algseadistada. Lääne-Euroopa juhid räägivad ju pidevalt „vältimatust vajadusest“ taastada suhted Putiniga.“

Kazlauskase sõnul on see väga selge näide, sest selline sõnum võib inimestele tunduda usutav ja teine pool seda just taotlebki: luua usaldusväärsuse mulje, kuigi sõnum ise on jultunud vale.

See on kõik, mida võime esialgu avaldada.

Nüüd jääb üle vaid ise mängu proovida. Seda saab teha SIIN. Mängu „Bad News“ saab proovida Leedus, Lätis ja Eestis.

Jaga
Kommentaarid