Nordica sai rahasüsti. Ettevõtte juht: ülimalt raske talv tuleb. Kui keegi ei taha siia lennata, siis tuleme riigile appi

Eile hilisõhtul tegi valitsus lõpuks otsuse, millega Nordica aktsiakapitali suurendati 22 miljoni euro võrra. Sellele lisandub Kredexi vahendusel 8 miljoni eurone laen. Erki Urva sõnul peavad Nordica otsustajad nüüd mõtlema kas ja millal lendama hakata.

Euroopa Komisjoni riigiabi luba, mille alusel valitsus oma otsuse tegi, ei võimalda rahaga teha kõike. See on mõeldud otseste COVID-19-st tingitud kahjude katmiseks. Erki Urva ütleb, et kui ühel hetkel lendas neil üle 20 lennuki ja siis äkki üks ja see ka kolm korda nädalas, siis võib ette kujutada, millised need kulud olnud on. Lennukeid ei omata vaid liisitakse.

„Praeguses lennunduskriisis ei jääks ilma riigi toetuseta ükski firma ellu," nendib Urva ja lisab, et ilma toetuseta oleks töötuks jäänud tuhantkond inimest, kes on Nordica süsteemiga otseselt või kaudselt seotud. Tegelikult on kogu lennundussektor Eestis ohus, millest valdav osa on suunatud ekspordile. Ta toob välja Magnetic MRO, Lennuliiklusteeninduduse AS-i ja lennujaama. Lisaks ka IT-ettevõtted, mis globaalselt lennundusele teenust pakuvad.

„Oleme väike riik ja sõltume eksporditurgudest. Anname kõik omalt poolt panuse," ütleb Urva.

Raha põleb

Nordic Aviation Groupi kontserni põhitegevus on Xfly kaubamärgi alt allhanke pakkumine. Selles valdkonnas on riskid ja kahjud mõnevõrra väiksemad, sest ei ole oluline, kas reisijaid on üks või sada - lennutunni tasu saad ikka.

„Praegu lennujaamas näeme, et lendude täituvus on napilt üle 30%. Raha põleb lendamise käigus heleda leegiga. Paberraha võiks kütuse asemel kasutada. Täituvusega üle 70 protsendi hakkaks ka tulu tulema," selgitab Urva.

Ei ole aga Xfly seiski rahuldav. Lennukeid neile rentinud firmad tahavad ju raha saada. Õnneks on nad aru saanud, kui raske globaalselt seis on ning on ka vastu tulnud.

Küsimuse peale, millal Nordica Tallinna lennujaamast lendama hakkab, ei osanud Urva vastata.

„Oleneb turu olukorrast. Ülimalt raske talv tuleb. Kui keegi ei taha enam siit lennata, siis oleme valmis riigi toetamiseks lendama. Pikemas perspektiivis tahaks regulaarselt lendama hakata ikka. Prognoosida midagi ei saa. Oleme plaane teinud. Nüüd kui toetuse otsus on käes, siis arutame, kuidas edasi."