Uuring: kaugtöö parandas töötajate tulemusi. Aga sellel võib olla varjatud põhjus
Enam kui pooled ettevõtted leidsid, et pandeemiast põhjustatud kaugtöö tingimustes ettevõtte tootlikkus kasvas või ei avaldanud kaugtöö tootlikkusele mingit mõju, selgus globaalse advokaadibüroo Eversheds Sutherland poolt läbi viidud uurimusest. Üle poolte ettevõtetest on pikendanud või pikendavad kaugtöö võimalust ka edaspidi.
Kuigi kaugtöö on globaalsetele tööandjatele üldiselt hästi sobinud, oli juhtide rahulolu tootlikkusega sektorite lõikes erinev.
60% vastanutest väitsid, et kaugtöö pandeemia ajal ei avaldanud tootlikkusele mingit mõju või töötajate tootlikkus koguni kasvas. Üldse mitte üllatuslikult oli tarbijasektoris rahulolu keskmisest kõvasti madalam, 37% vastanutest leidsid, et kaugtöö ei avaldanud tootlikkusele negatiivset mõju. See peegeldab tarbijasektori töö iseloomu ja mõju müügile olukorras, kus näost-näkku kontakti võimalus klientidega on minimaalne või olematu. Keskmisest kõrgem rahulolu protsent oli finantssektoris (60%) ja tehnoloogiasektoris (66%).
48% vastanutest teatasid, et üle poole nende globaalsest tööjõust, kes tavaolukorras töötaksid kohapeal, jätkavad töötamist kaugtööna. 54% vastanutest tõdes, et nad on kas juba pikendanud või pikendavad kaugtöö võimaldamist ka edaspidi, näiteks teheski mõned päevad nädalas töötajatele püsivalt kaugtööpäevadeks.
70% vastanutest väitis, et nad pidid pandeemia alguses hankima lisaseadmeid selleks, et töötajad saaks kaugtööle suunduda. 34% vastas, et nad pakkusid töötajatele ka rahalist toetust seoses suurenenud kommunaalkulude kasvuga kodutööd tehes.
Ülemaailmsed organisatsioonid ei kiirusta üldiselt töötajate tagasitoomisega töökohtadele, üksnes 18% tõid töötajad töökohtadele tagasi enne 2020.a juuni lõppu ja enamik vastanutest (54%) teatas, et kavatsevad tuua töötajad tagasi 2020.a septembris.
Pilt võib olla moonutatud
Eversheds Sutherland Ots&Co personalijuht Piret Taremaa juhtis tähelepanu, et kuigi paljude töötajate tootlikkus kaugtöö ajal kasvas, tuleb arvestada, et tegelikku olukorda võib moonutada asjaolu, et töötajad töötavad kodus rohkem arv tunde või ei võta kehtivate reisipiirangute tõttu välja oma puhkust, mis pikas perspektiivis pole paraku jätkusuutlik.
„Kaugtöö ebaõige juhtimise ja vaimse tervise probleemide vahel on seos," ütles Taremaa ning lisas, et kui kaugtöö peaks kestma pikemat aega, tekib vajadus täiendava riikliku regulatsiooni järele, eriti arvestades, et käesoleval ajal ei tunnista veel paljud jurisdiktsioonid kaugtööd kui sellist õigusliku korraldusena ja tänaseni puudub paiguti kaugtöö tegijaid puudutav töötervishoiu ja -ohutuse ning tööaja regulatsioon.
Taremaa sõnul selgus uuringust, et ettevõtted on toetanud kodutööd ka rahaliselt ja soetanud uusi seadmeid, ka Eestis on meediast läbi käinud sarnaseid juhtumeid. „Kui tööandja tasub kodus tarbitud elektri eest, soetab koju töötoole ja -laudu või tasub muude kulude eest, mis kodus töötamisega töötajal kaasnevad, kas meil Eestis ikka on päris selge, kus siin läheb piir töövahendi ja erisoodustuse vahel," märkis ta.
