USA presidendi valimispäeva, 3. novembri lähenedes ennustavad nii majandusteadlased kui ka investorid, kuidas kummagi kandidaadi võit mõjutaks erinevate varaklasside hinnakujundust ning millised ettevõtted oleksid suhtelised võitjad ja kaotajad. Kui praeguse presidendi poliitika (ja ettearvamatu iseloom) on enam-vähem teada, tekitab demokraatliku partei kandidaadi võimalik võit palju rohkem küsimusi. Joe Bideni võiduvõimaluste kasvades (mida näitavad nii küsitlusuuringud kui ka kihlveokoefitsiendid) on investorite jaoks põhiküsimus, millist mõju avaldaks tema majandusprogramm finantsturgudele.

Juunis, kui eelseisvaid USA presidendivalimisi hakati regulaarselt kajastama finantsturgude uudiste pealkirjades, lõi CNN Business nn punase ja sinise (traditsioonilised vabariiklaste ja demokraatide värvid) aktsiaportfelli. Bideni portfelli kuuluvad taastuvenergia ettevõtted, elektriautode tootja Tesla, infrastruktuuri arendajad, kiibitootjad ja Saksamaa börsil kaubeldav fond (viimase valiku taga on demokraatide kandidaadi eeldatavasti sõbralikum suhtumine rahvusvahelisse kaubandusse võrreldes Donald Trumpiga). Samuti näivad investorid arvavat, et demokraatide kavandatud ambitsioonikas tervishoiureform tooks kasu haiglatega seotud ettevõtetele ja kindlustusandjatele, samas kui liberaalsem suhtumine pakuks uusi ärivõimalusi kanepikasvatajatele. Trumpi investeerimisportfell sisaldab traditsioonilisi fossiilkütustel põhinevaid energiavarusid, sõjavarustuse tarnijaid ja Wall Streeti hiiglasi (Bank of America, Morgan Stanley jms).

Seni on sinise portfelli tulemused olnud oluliselt paremad - alates juuni algusest oli selle tootlus 53,3 protsenti, samas kui punane portfell kaotas 1,9 protsenti. Kas see tähendab, et aktsiaturg teeb julge panuse Joe Bideni võidu peale? See oleks olukorra ülelihtsustamine, kuid samal ajal on ilmne, et vabariiklaste ja demokraatide erakondade seotus teatud majandussektoritega mõjutab aktsiahindu. Hea näide sellest on Joe Bideni ambitsioonikad plaanid rohelise energia valdkonnas - tema programm sisaldab pool miljonit laadimisjaama, 500 miljonit päikesepaneeli, 60 000 tuuleturbiini, 1,5 miljonit uut energiatõhusat kodu ja 4 miljoni hoone renoveerimist energiasäästlikumaks. Rohelisse infrastruktuuri ja töökohtadesse plaanitakse investeerida kokku 2 triljonit dollarit. Isegi nende kavatsuste osaline rakendamine pakuks taastuvenergia valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele suuri võimalusi. Teisalt, kui arvestada USA majandust ja aktsiaturgu tervikuna (mitte konkreetseid sektoreid), ei tohiks Bideni plaane vaadata ainult positiivses valguses.

Demokraatlik partei on traditsiooniliselt rohkem kaldunud suurte valitsuse kulutuste poole. Infrastruktuuri investeeringud riigis, kus sildade keskmine vanus on 43 aastat, on kindlasti teretulnud. Suurem valitsusaparaat või suurem reguleerimine (demokraatliku juhtimisstiili traditsioonilised omadused) ei ole aga majandusele kuidagi kasulikud. Pealegi on suuremal kulutamisel alati ka teine külg - vajadus seda rahastada. Maksupoliitika on oluline tegur, mis mõjutab nii kogu majandust kui ka börsil noteeritud ettevõtete finantstulemusi. Bideni võidu korral tõstetakse tulumaksu nende jaoks, kes teenivad aastas üle 400 000 dollari (1,8% leibkondadest), mis ei muudaks eriti midagi. Palju murettekitavam plaan on ettevõtte tulumaksu tõstmine 21%-lt 28%-le ja suurettevõtete maksusoodustuste kaotamine. Erinevatel hinnangutel vähendaks see tuleval aastal börsiettevõtete kasumit 9-12%, mis peaks investoreid muretsema panema, eriti arvestades praegust aktsiaturu hindade ülimalt kõrget taset (S&P 500 indeksi hinna/kasumi suhe kirjutamise ajal oli 25,9).

Valitsuse suuremate kulutuste ja kõrgemate maksude kombinatsioon ei muudaks põhimõtteliselt USA riigi rahanduse olukorda - SEB hinnangul peaks 2020. aasta järgne eelarvepuudujääk olema umbes 5% SKPst, mis jääb enne COVID-19 pandeemia puhkemist nähtud tasemele. Riigivõlg läheneb 140%-le SKP-st, kuid kumbki kahest suuremast poliitilisest jõust ei näi olevat valmis seda pikaajalist väljakutset vastu võtma. Föderaalreservi poliitika muutumine on veelgi vähem tõenäoline. Võib juhtuda, et Biden järgib Obama eeskuju ja jätab praeguse keskpanga juhi ametisse. Paljud eksperdid kiitsid Jerome Powelli Föderaalreservi julge tegevuse eest pandeemia ajal. Isegi kui Valge Maja uus administratsioon otsustab ta välja vahetada, ei mõjuta see ilmselt Föderaalreservi rahapoliitikat, kuna madalad intressimäärad on demokraatidele sama kasulikud kui vabariiklastele. Seetõttu on peaaegu vältimatu, et madalad tootlused sunnivad jätkuvalt dollari vahetuskurssi langema.

Teine oluline tegur, millel on viimase nelja aasta jooksul olnud suur mõju aktsiahindade dünaamikale, on rahvusvaheline kaubandus. Investorid näivad arvavat, et Bideni võit tähendaks vähem ettearvamatust ja kindlaks otstarbeks määratud karistusmeetmeid (nagu imporditariifide tõstmine) kui Trumpi ametiajal. Neil võib olla õigus, kuid ilmselt ainult teatud piirini. Oleks naiivne eeldada, et demokraatlik valitsus loobub protektsionistlikest meetmetest. Joe Bideni valimisprogrammis on palju punkte, mis sarnanevad väga Trumpi 2016. aasta loosungitega (föderaalsete riigihangete läbiviimisel põhimõte „osta Ameerikast") ja mõnel juhul lähevad poliitilised ettepanekud veelgi ekstreemsemaks (selle hea näide on kaupade saatmine ainult Ameerika laevadel). Suhete taastamine Hiinaga pole samuti tõenäoline, kuna ebaausate kaubandustavade vastu võitlemise idee on populaarseks saanud poliitilise spektri mõlemas otsas. Traditsiooniline arusaam, et demokraatlik partei soosib vabakaubandust (ja ekspordile suunatud välisettevõtteid), pole enam õige.

Joe Bideni majandusprogrammi (eriti selle osa, mis pole seotud suuremate kulutustega) rakendamine sõltub tema võidu korral suuresti sellest, kas demokraatidel õnnestub senati juhtimine üle võtta. Ettevõtted muretsevad õigustatult suurema valitsuse mõjuvõimu väljavaate ja halduskoormuse kasvu pärast, eriti kui Biden valib oma valitsuses võtmekohtadele nn vasakpoolsed. Arvestades, et nende mõju erakonnas on märkimisväärselt suurenenud, on see täiesti võimalik. Seetõttu on J. Bideni majanduspoliitikaga seotud liiga palju ebakindlust, et investorid oleksid tema ülemaailmsest juhtpositsioonist novembri valimiste eel ülearu vaimustunud.