Alternatiivne investeering. Mida pidada silmas veini investeerides?
15. novembril toimub oksjonimaja Christie'se Hospices de Beaune veinioksjon, ütles Eesti idufirma LeVinum tegevjuht Risto Kaljurand, kelle vahendusel osalevad üritusel ka Eesti veiniinvestorid.
Kui palju on Eestis ja maailmas veiniinvestoreid?
Veinidesse investeerimise huvi on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Kui varasemalt oli koondunud veinidesse investeerimine Euroopas eelkõige Suurbritannia ettevõtete kätte, siis on hakanud viimasel 5 aastal järjest enam pilti tulema ettevõtted Lõuna-Euroopast ja Põhjamaadest.
Hiina uusrikaste buum oli algselt Bordeaux veinidele 10-15 aastat tagasi, aga viimasel 5 aastal on nüüd Burgundia olnud plahvatusliku kasvuga, mis loob järjest suurema järelturu ka Hospices de Beaune veinidele. Ühendkuningriigi investeerimisveine müüvad ettevõtted näitavad oma kliendibaasi 2000-5000 klienti, aga see number väljendab tänast probleemi. Nende teenus on suunatud eelkõige väga rikkale kliendile, kelle esmane tehing peab olema ligi 10 000 dollarit või naela. Bloomberg on hinnanud väärisveinide järelturu mahuks kaks aastat tagasi viis miljardit dollarit. Maailma suurimal B2B veinibörsil Londonis Liv-Exil, on pidevalt üleval üle 20 miljoni reaalaja pakkumise.
Mis summades alates saab veini investeerida?
LeVinumi eesmärk on olla eelkõige just suunatud kättesaadav väikeinvestorile, kes võiks alustada kõigest ka ühe pudeli kaupa ehk suurusjärk 100 eurost. Oleme tänaseks aastaga kasvatanud klientuuri umbes 200 kliendini, arendades samal ajal alles ettevõtet, luues oma aktsiisiladu-veinikeldrit ja tulles välja aasta lõpuks ka esimese veiniinvesteeringute platvormiga erainvestorile, kes saab meie platvormi kaudu veinid müüki panna ka B2B keskkonades. Eestis on veinidesse investeerimine alles hoogu koguv valdkond, kuid meie eesmärk on viia veinidesse investeerimine tavapäraseks valikuks investorile, kes soovib teha pikaajalist investeeringut, mis ei vaja pidevat haldamist ja oleks kui uue põlvkonna pensionifond.
Milline on keskmine Eesti veiniinvestor?
Tänasel hetkel saame öelda, et veinidesse soovib investeerida kesk- või tippastme juht või ettevõtja, kes on vanuses 35+ ja on tekitanud endale juba kapitali, mida soovitakse kas kindlustada või madala riskiga pikaajaliselt lisa panna teenima. Meie eesmärk on aga kaasata veel rohkem just ka nooremaid inimesi ning vähemalt keskmist palka teenivaid inimesi, kes on suutelised näiteks ühes kuus 100 eurot kõrvale panema ja sooviksid pikaajaliselt investeerida ning olla kindlad ka majanduskriisi ajal, et nende vara säilib.
Kas veini investeerides pole ohtu, et kui investeeringut hoitakse kodus, siis see tarbitakse enne investeerimisperioodi lõppu ära ja nii saab investeeringust kulu?
Täpselt nii ja seepärast on oluline, et väärisvein oleks hoiustatud professionaalse ettevõtte käes. Kuna sellisel juhul on tõendatav kogu ajalugu veini liikumise ja hoiustamise tingimuste kohta. See on äärmiselt oluline järelturul müümisel. LeVinum võimaldab hoiustamist kõigest 2 eurot pudel aastas.
Mida tuleks veini investeerides silmas pidada?
Esmalt tuleb mõista, et tegemist on eelkõige pikaajalise investeeringuga, kus järelturul müümise peale saab mõelda tavapäraselt 5+ aasta pealt. Kuigi on võimalik soetada ka otse vaadist ehk En Primeur veini, mis ei ole veel valmis arenenud ja 2-3 aastat hiljem kui on vein pudelisse läinud on parematel aastakäikudel ja nimedel juba hind tõusnud vahest isegi 30-40%. See tähendab, et näiteks Bordeaux vääriveine vaadis müüdi selle aasta juuni algul 2019. aasta omi, mis läksid eelmise aasta sügisel vaati ja on seal veel vähemalt 1,5 aastat ja seejärel saab veinid füüsiliselt kätte.
Teiseks tuleb silmas pidada, et väga oluline on portfelli hajutamine ja trendide tajumine, mille jaoks on oluline konsulteerida enne valdkonna ettevõttega või veinieksperdiga. Bordeaux puhul tulevad järjest paremate tulemustega esile nimed, mis ei ole legendide hulgas, piirkondadest on kõige kiirema kasvuga hetkel Burgundia ja Itaalia. Seega tuleb enne otsuste tegemist kindlasti läbi arutada oma strateegia sõltuvalt eelarvest, riskitaluvusest ja ajalisest horisondist investeeringu tegemisel.
Kolmandaks, millest korra juba juttu oli, on oluline veini ajalugu. Selle all mõtleme kuidas ja mis tingimustes veini on transporditud, hoiustatud ja kui tõendatav on hoiustamise ajalugu. Seetõttu on vajalik kasutada kolmandat osapoolt ehk professionaalset hoiustamise teenust kui eesmärgiks on soetada väärisvein investeeringu eesmärgil.
Kui suur on oodatav või ajalooline tulusus ning millised on veini investeerides riskid?
Bloombergi ja Financial Timesi analüüside põhjal on aasta keskmine tootlus väärisveinide turul 12-13%, siis Burgundia 150 indeks on kasvanud viimasel 5 aastal lausa 16%. Oleme ise LeVinumiga võrrelnud erinevaid investeerimisveinide pakkujaid ja saame öelda, et üldine keskmine on jämedalt võttes aastane keskmine tootlus 10%.
Üks väga hea raamat on majandusteadlaste E. Dimson, P.L. Rousseau ja C. Spaenjers uurimus "Price of Wine" on analüüsinud ajaloolist tootlust 1900 - 2012 ja puhtalt Bordeaux tippveinide põhjal, kuna pikalt oli Bordeaux ülekaal väärisveinide turul isegi üle 70%.
Viimasel 10 aastal on jõudsalt kasvanud Burgundia, Champagne ja Itaalia veinide osakaal ja tänaseks on Bordeaux osakaal natuke üle 50%. Selles raamatus on mudeli arvutamisel arvesse võetud ka aastakäikude keskmist hinda, ilmastiku mõju sellest sõltuvalt ja halduskulusid. Raamatu analüüsi tulemus Bordeaux väärisveinidele näitab, et veinide ajalooline reaaltootlikkus on 4,1%, samas kui võlakirjade tootlus on ainult 1,5% aastas ja omakapitali tootlus samas suurusjärgus 5,1%.
Võrreldes näiteks aktsiaturgu ja väärisveinide turgu, siis edestab Liv-ex Investable (investeerimisväärtusega veinide indeks), 20 aasta kogu perioodil nii S&P 500, FTSE100, Dow Jones ja Nikkei 225. Mida aeg edasi, seda populaarsemaks lähevad uued väärisveinide turud ja iga-aastane uute investorite pealekasv on kordades kasvanud viimastel aastatel.
