Rikas mees töötas aastakümneid vaeseks saamise nimel. Lõpuks on ta saavutanud edu
Ettevõtelik ameeriklane Chuck Feeney töötas end varakult miljardäriks, kuid siis võttis eesmärgiks vaeseks saada. Ta on selle nimel meeletult pingutanud. Nüüd 89-aastasena on endine miljardär saavutanud edu ja ta kontojääk on nullilähedane. Selline anti-Trump võiks olla paljudele eeskujuks, kirjutab Süddeutsche Zeitung.
End filantroopia James Bondiks nimetav mees on viimased 38 aastat pühendunud vaeseks saamisele. Ta on selle peaaegu saavutanud, kinkides heategevuseks enam kui kaheksa miljardit dollarit.
Igaüks teab lennujaamades asuvaid maksuvabasid poode, kuid vähesed teavad, et selle asutajate hulka kuuluv Feeney on teeninud sellist äri asutades miljardeid, millest on raske lahti saada.
„Temasuguseid on planeedil mõni üksik," lausus sõbra kohta USA suurinvestor Warren Buffett. Enamuse inimeste eesmärk on saada rikkaks või vähemalt nii rikkaks, et hästi elada.
Neli aastakümmet on ta tegutsenud selle nimel, et täita oma eesmärk - et surres oleks kontol null.
„Alati on keegi, kes abi vajab," lausus Feeney. „Sellised inimesed ei lõppe kunagi otsa."
Sedasi on Feeney kinkinud ligi neli miljardit dollarit ülikoolidele, sealhulgas oma õpingukohale Cornelli ülikoolile miljard dollarit. Ta õppis seal Korea sõja järel, kui pöördus USA lennuväes raadiooperaatorina töötamise järel tagasi. Oma Iiri juurtega ameerika perekonnas oli ta esimene, kes üldse ülikooli sai. Õpinguid rahastas ta võileibu tehes ja neid kaasüliõpilastele müües. Ülejäänud miljardid on kulunud inimõiguste gruppide rahastamiseks, kes saavutasid rahu Põhja-Iirimaal, võitlevad surmanuhtluse kaotamise ja USAs kõiki hõlmava tervisekindlustuse nimel. Viimast tuntakse Obamacare'i nime all.
Aga miks ta seda kõike teeb?
„Rikkus toob kaasa vastutuse," on mees korduvalt öelnud. „Inimesed peavad selleni ise jõudma ja osa oma elustandardist sellele kulutama, et kaasinimestel oleks parem elada. Muidu ei lahenda me kunagi järgmiste põlvkondade probleeme."
Sugugi mitte kõik rikkad inimesed ei mõtle sedasi. Koroonakriis on rikastanud miljardäre kogu maailmas. Pandeemia ajal on nad saanud kümne protsendi võrra rikkamaks, mis teeb umbes 600 miljardit dollarit. Kokku on miljardäridel rikkust 10,2 triljoni dollari ehk 8,7 triljoni euro väärtuses.
Samal ajal juhib USAd toretsev miljardär ja tekitab kõikjal maailmas pingeid. Saksamaa otsib taga Wirecardi meest Jan Marsaleki ja temaga kadunud kahte miljardit. Kõik miljardärid ei investeeri oma rikkust kuldkraanidesse ega pane hoonete peale suurte tähtedega oma nime.
Feeney on justkui Trumpi vastand. Paljud miljardärid kasutavad sihtasutusi maksude vältimiseks. Ka Feeney on sama teinud, kuid mitte selleks, et tema järgi muuseume või ülikoole nimetataks.
1988. aastal kuulus Feeney maailma 30 rikkama inimese hulka. Kui rikas mees oli, seda ei adunud isegi tema perekonnaliikmed. Kõik tema Duty Free Shoppersi nimelise osaluse tulud jooksid sihtasutusse.
Tema elustiili osaks on 15 eurone odavkell, ta lendab turistiklassis, talle pole kunagi kuulunud maja ning tal pole kunagi olnud autot. Ta elab koos naise Helgaga San Franciscos üürikorteris. Tema viis last esimesest abielust töötavad kelnerite ja koristajatena, mistõttu ta teab, mida tähendab raske töö.
Tema tütar Caroleen meenutab, et kui ta oli 15-aastane, siis isa ütles, et mine tööle ja saa ise hakkama. „Ta tahtis, et lapsed saaksid aru erinevusest, mida tähendab raha ise teenimine ja raha kingiks saamine," meenutas Caroleen Feeney, kes on isa üle uhke.
„1980. aastal küsisin ma endalt, et kuhu me niimoodi jõuame," meenutab Chuck Feeney. „Maailm on täis inimesi, kes ei saa endale piisavalt süüa lubada. Aga minul on nii palju raha, et ma ei suuda seda kunagi ära tarbida."
