Eesti Pank on pakkunud välja, et kaardimaksete puhul ei kasutataks ümardamist, aga sularahamaksetel ümardatakse arve viie sendi täpsusega.

Eesti Pank tellib 1- ja 2-sendiseid, sest poodidel on tarvis vahetusraha. Sularahas arvete tasumisel jõuavad väikese nimiväärtusega mündid ostjate kätte. Kuna mündid muudavad rahakoti raskeks ja 1- ja 2-sendiste eest suurt midagi osta ei saa, siis inimesed korjavad need rahakotist välja ning poodi kaasa ei võta.

Müntide kaal
1- sendine kaalub 2,3 grammi ja 2-sendine 3,06 grammi.

Seaduse järgi on kaupmehed kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 euromünti. 50 ühesendist kaalub kokku 115 grammi ja 50 kahesendist 153 grammi. Esimese väärtus on 50 senti ja teisel üks euro. Selle raha eest ei saa poest suurt midagi osta.

Isegi kui rahakotis on peenraha, siis sellega tasumine on tülikas. Sel ajal kui ostja ja müüja loevad münte, ootab kassasaba.

Kuna inimesed ei maksta poes 1- ja 2-sendistega, ei saa kaupmehed sel teel tagasi andmiseks peenraha ja peab Eesti Pangast lisa tellima. Eesti Panka kaupmeestelt peenraha ei tule ja seetõttu tuleb neid keskkonnavaenulike münte jälle juurde vermida.

Peenraha münte ei saa ümber sulatada

1-, 2- ja 5-sendised on terasest mündid, mis on kaetud vasega. Neid ei saa ümber sulatada, mistõttu pole tegemist keskkonnasõbraliku tootega. Selle asemel võiks kasutada muud sulamit, mis ajaks müntide omahinna üles.

„Muu sulami kasutamist on palju arutatud, aga sulami vahetamisel läheb müntide omahind veelgi kõrgemaks," ütles Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve. „Praegu on enamikes riikides 1- ja 2-sendiste vermimine kallim kui mündi omahind. Eestis oleme meie suutnud siiski vermida neid väikeseid münte alla nimiväärtuse ehk Eestis annavad kõik mündid kasumit."

Enamikes euroala riikides tegeleb müntide vermimisega valitsus, täpsemalt rahandusministeerium. Eestis ja mõnes üksikus riigis veel tegeleb müntide vermimisega keskpank. Müntide vermimine ja emiteerimine on asukohamaa kulu.

Peenraha müntide vajadus
1-ja 2-sendiseid münte toodetakse Eesti jaoks igal aastal keskmiselt kahe veoauto koormatäie jagu.

Keskpank algatanud arutelu ümardamisreegli rakendamise üle. Üksiku toote või teenuse hinda ettepaneku järgi ei ümardataks, vaid ümardamisele läheks ainult sularahas tasutud ostude lõpphind kassas. Ümardataks üles- või allapoole lähima viie sendini. Teiste riikide kogemused on näidanud, et niimoodi hinnad kokkuvõttes ei tõuseks, kuid 1- ja 2sendiste kasutamine väheneks märkimisväärselt. Keskpanga hinnangul tasuks lõpphinda ümardada ainult sularahas maksmisel ja kaardimakse puhul saaks ostja jätkuvalt maksta täpse hinna. Maksta saaks ka edaspidi 1- ja 2-sendistega, kuid kassas tagasi neid ostjale enam ei antaks.

Eelmisel aastal läbi viidud Eurobaromeetri küsitluse järgi toetab ümardamisreegli rakendamist 71 protsenti Eesti tarbijatest.

Kaupmeeste jaoks tähendaks ümardamine, et kassades tuleb ühekordselt uuendada tarkvara. Samas oleks Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul ümardamine laiemas plaanis hea nii kaupmeestele kui tarbijatele. „Kaupluste töötajad peaksid kulutama vähem aega müntide lugemisele ning ettevõtted muudele sentidega seotud toimingutele. Tarbijad saavad täna vahetusrahana poodidest 1- ja 2-sendiseid, kuid maksavad nendega ise väga harva. Väikesed sendid jäävad enamasti kusagile ripakile, sest paljud inimesed peavad pisikesi münte tülikateks. Toetame omalt poolt lahendust, kus kaardiga makstes kassas lõplikku ostusummat ei ümardataks, aga sularahas tasudes oleks ümardamine matemaatiline, nagu Eesti Pank ette paneb," lisas Peil.