Probleem on Eestis suurimat tööhõivet pakkuva tööstuse ja tootmise valdkonna madal digitaliseeritus. Teiseks saab tuua välja asjaolu, et e-kanalites tehtavate toimingute ja tehingute hulk on meil vaid 15% sellest, mis on reaalsus Euroopa arenenud riikides. Mainitud tehingud ei ole vaid jaekaubanduses tehtavad ostud ja müügid, vaid ka „ärilt ärile” tehingud, kus digitaliseeritus on madal – e-kirjaga saadetud PDF-arve ei ole näite digitaliseeritusest.

Eraettevõtluses on digitaliseerituse tõstmiseks vaja tegeleda kahe küsimusega: esiteks reaalolukorraga tööjõuturul ja teiseks digiskepsisega. Tööjõu olukord on silmaga nähtavam ja käega katsutavam ehk siis ettevõtted peavad hakkama arvestama asajaoluga, et kvaliteetse tööjõu osakaal langeb ja kogu vajaminevat tööjõudu ei saa ka mujalt sisse tuua. Lahenduseks ongi paratamatult suund digitaliseerimisele.

Digiskepsise puhul ei aita aga miski muu kui katsetamine, sest tihti ei osata uue tarkvara- või digilahenduse osas selle kasutegurit kohe näha. Samuti on kokkuhoiuarvutused digitaalses olukorras valed: tihti arvutatakse võiduks vaid kokkuhoidu tööjõukuludelt, ei osata aga näha kasu paindlikkuselt, mahtude ja kvaliteedi kasvult jne. Paljud firmad, kes on digipöörde läbi teinud, ei osanud oodata nii kiiret uute turgude avanemist ja firma võimekust neil edukalt tegutseda.

Kuidas aga võidelda digiskepsisega? Mis on need lihtsad sammud, mis näitaksid ettevõtjatele digitaliseerimisest tekkivat kasu? Kust tuleks aga digitaliseerimisega alustada? Neile küsimustele annab saates vastuseid IT-ettevõtja ja Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo. Saadet juhib Hando Sinisalu. Lisainformatsiooni leiad aadressilt www.employers.ee!

Kuula uut „Tööandjate Keskliidu pooltundi” Delfi Tasku keskkonnast:

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00
Saade valmis koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid