Tea Danilov: kes maksab tulevikus pensioni ja raviarve?

Tööturu surve töötajale iseendale tööandjaks hakkamiseks paneb proovile sotsiaalsüsteemi pikaajalise rahastamise ja toimimise. Väiksemate sotsiaalsete tagatistega töövormid panevad eriti keerulisse olukorda väiksema sissetulekuga inimesed, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov Arenguseire Keskuse blogis.

Kuigi Eesti rahvastik vananeb ja väheneb, siis aktiivsus tööturul järjest kasvab. Aastatel 2000 - 2019 vähenes Eesti tööealine elanikkond 56 000 ja hõivatute arv kasvas 86 000 inimese võrra. Kasvu on panuse andnud nii pensioniea tõus, pensionäride kõrge tööhõivemäär, tööturule sisenejate järjest parem haridustase kui ka muukeelsete hõivemäära ühtlustumine eestikeelse elanikkonnaga.

Platvormitöö osakaal kasvab

Kuigi tööturul ollakse aktiivsemad, lahknevad järjest enam tööturul tegutsemise vormid. Töölepingu alusel töötamise kõrval on järjest enam levima hakanud iseseisva teenuseosutajana tegutsemine. Juriidiline vorm varieerub seejuures võlaõiguslikest lepingutest (käsundus ja töövõtt) FIEde ja osaühinguteni.

Maksuameti andmetele tuginedes pole ühtegi töötajat ligi veerandil kõigist aktiivsetest ettevõtetest. Võlaõiguslike lepingute kasutamine on kümne aastaga kahekordistunud.

Internetiplatvormide vahendusel töötas 2018. aastal Eestis vähemalt kord nädalas kaheksa protsenti tööealisest elanikkonnast ning kaks protsenti teenis rohkem kui poole oma sissetulekutest platvormitööst.

Kui kõrge kvalifikatsiooniga inimene otsustab palgatöö vahetada iseendale tööandmise vastu ja asutab ühemehe- või ühenaisefirma, võib ta oma otsusega päris hästi rahule jääda - makse tuleb maksta vähem, vabadust ja eneseteostust on aga rohkem. Palju probleemsemad on juhud, kus liikumine väiksemate sotsiaalsete tagatistega töövormidesse pole inimese isiklik eelistus vaid olude sund.

Sund hakata endale tööandjaks

Internetiplatvormide ajastu toob kaasa uue reaalsuse mitmete ametialade jaoks - järjest vähem on võimalusi mõnda ettevõttesse tööle minna ning järjest enam tuleb oma ametialal tegutsemiseks hakata endale tööandjaks. Teenuseosutaja leidmine digiplatvormide kaudu, olgu selleks siis koristaja, raamatupidaja või disainer, on ettevõtete jaoks muutunud väga lihtsaks ja mugavaks. Seda soosib ka võimalus optimeerida kõrgelt maksustatud palgakulusid. Kui seni oli sunnitud ettevõtluse tüüpnäiteks taksojuht, siis edaspidi on sama muster laienemas väga paljudele ametialadele.

Kui iseendale töö andmine on isiku jaoks olude sund, on tema probleemiks see, et õiguslikult koheldakse teda ettevõtjana ja tema sotsiaalkaitse on auklik. Ka sotsiaalmaksu laekub temalt vähem kui töölepingulise töösuhte puhul.

Ravikindlustuse ja pensionikassa eelarve kannatab

2018. aastal viisid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Rakendusuuringute Keskus Centar Arenguseire Keskuse tellimusel läbi sotsiaalkaitse tulu-kulu analüüsi. Uuringust selgus, et kõrghariduseta inimeste liikumisel töölepingulisest töösuhtest ebakindlale tööle väheneb riigi maksutulu keskmiselt 2298 eurot aastas. Selliseid liikumisi oli 2017. aastal 17 000 (sarnane suurusjärk on olnud ka varasematel aastatel), mille tõttu jäi maksutuluna saamata 39 miljonit eurot aastas.

Samas näitas Arenguseire Keskuse uuring, et kõrgharidusega inimese siirdumisel iseendale tööandjaks kasvab riigi maksutulu keskmiselt 3939 eurot inimese kohta aastas. Kuid selliseid liikumisi on kordades vähem, aastas keskmiselt 500 - 600 inimest.

Lisaks tasub tähele panna, et maksulaekumiste kasv tuleb ülekaalukalt dividendide tulumaksust. Tööjõumaksude, sealhulgas sotsiaalmaksu tasumine väheneb. Kuigi riik jääb plussi, kannatab ravikindlustuse ja pensionikassa eelarve.

Kuidas rahastada tulevikus sotsiaalkaitset?

Tuleviku sotsiaalkaitse vaates on vaja tagada sotsiaalkaitse rahastamise toimimine ja leppida kokku, kellele ja millised sotsiaalhüved laienevad. Erinevalt näiteks California osariigist USA-s pole Euroopa Komisjon, kes parasjagu platvormitöötajate õiguste teemat käsitleb, tõenäoliselt valmis ütlema, et platvormitöötajad (California otsuse puhul sõidujagamisfirmade Uberi ja Lyfti juhid) tuleb ümber kvalifitseerida töötajateks koos kõigi kaasnevate maksude ja sotsiaalsete tagatistega. Kuid ka Californias otsustatu pole veel kaugeltki tõeks saanud - California osariigi otsuse on sõidujagamisplatvormid Uber ja Lyft kohtusse kaevanud ning see ei jõustu enne vaidluste lõppu.

Vähemradikaalsete lahenduste üheks orientiiriks võiks ehk olla ettevõtluskonto mudel, mis eelmisel aastal Eestis kasutusse tuli. Ettevõtluskonto on tulevikumeelne lahendus, kuna selle kasutamisel pole vaja teha vahet, kas teenitav tulu on töine tulu või ettevõtlustulu. See on suurepärane, sest just sellest vahetegemisest ju sunnitult ettevõtlusvormis töötavate inimeste probleemid algavadki. Ettevõtluskontole laekuvale tulule rakendub maks, mille tasumisel saadakse vastu ravikindlustus.

Vaja mitmekesisemaid katteallikaid

Oluline kitsaskoht on ettevõtluskonto puhul, et seda ei saa praegu kasutada juriidilised isikud, näiteks eelpool jutuks olnud ühemehe- või ühenaisefirmad. Kitsaskohti võib veelgi olla. Nende loetlemisest olulisem on veel üks põhimõte, mida ettevõtluskonto esindab - saadava ravikindlustuse aluseks on isiku enda panus, kuid see panus ei ole sotsiaalmaks.

Sotsiaalkaitse jätkusuutlikkuse tagamisel ei jää muud üle, kui mitmekesistada katteallikaid ning mitte toetuda pea 70 protsendi ulatuses sotsiaalmaksule nagu seni. Loogiline on sel juhul ka mõelda selles suunas, kuidas mitmekesistada inimeste võimalusi süsteemi oma panus anda.