JÄRELVAADATAV | Riigikohus presidendiga ei nõustunud. Teisest sambast saab hakata järgmisest aastast raha välja võtma
President Kersti Kaljulaid pöördus tänavu märtsis riigikohtusse taotlusega kuulutada senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks.
Täna avalikustas riigikohus, et riigikohtunike üldkogu jättis rahuldamata presidendi taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks kohustusliku kogumispensioni reformi aluseks olev seadus.
President kuulutas kohe pärast riigikohtu otsust seadusemuudatuse ka välja, sõnades, et riigipea ülesanne on seista Eesti Vabariigis selle eest, et meie õigusloome oleks põhiseaduse vaos. "Riigikohtus ei käida võitmas ega kaotamas, vaid õigusselgust saamas," sõnas Kaljulaid.
Seadus peab jõustuma 10. päeval pärast riigi teatajas avaldamist. "Kuna kohtuvaidluse tõttu võib seaduse väljakuulutamisele järgnev aeg võib jääda lühemaks kui rakendamiseks vajalik on, võib seadusandjal vajalik korrigeerida tähtaegu aga see on seadusandja otsustada," ütles riigikohtu esimees Villu Kõve. Praeguse seisuga tähendab see, et avaldust kogumise katkestamiseks saab esitada kõige varem 1. jaanuaril 2021. aastal ja raha saab seega kätte septembris 2021.
Kohus leidis, et reformiga antakse tööealistele inimestele võimalus võtta kohustuslikust pensionifondist raha välja ning pensionäridele õigus lõpetada enne 2021. aastat sõlmitud pensionileping ja nõuda ühekordset väljamakset.
Riigikohus tegi kindlaks, et seadus küll riivab omandi- ja võrdsuspõhiõigust ning ettevõtlusvabadust, aga samas polnud praeguste prognooside põhjal võimalik piisava kindlusega järeldada, et põhiseadust rikutakse. Reformi eesmärgid - eelkõige inimeste valikuvabaduse suurendamine - kaaluvad põhiõiguste riived üles ja kasutusele on võetud ka mitmed neid tasakaalustavad lahendused.
Siiski ei olnud kohtunike otsus kaugeltki üksmeelne ning otsusele jõuti kompromisside ja hääletuste tulemusel. Riigikohtunike hulgast 12 leidsid, et valitsuse plaan on seadustega kooskõlas, kuid lausa 7 kohtunikku jäid eriarvamusele.
Pressikonverentsil selgitasid otsust riigikohtu esimees Villu Kõve, halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ja riigikohtunik Heiki Loot.
