Seitse riigikohtunikku arvavad, et pensionireform võib tekitada ühiskonnas tõsiseid pingeid
Tänase pensionireformile rohelise tule andnud riigikohtu lahendi juurde on lisatud riigikohtunike Peeter Jerofejevi, Kai Kullerkupu, Kaupo Paali, Nele Parresti, Ivo Pilvingu, Kalev Saare ja Juhan Sarve eriarvamus. Nende nägemuses oleks pidanud vaidluses õiguse andma president Kaljulaidile, sest seadusemuudatus on põhiseadusega vastuolus. Riigikohtunike enamus ehk 12 kohtunikku leidsid siiski, et seadus küll riivab osasid põhiõiguseid, kuid ei riku neid.
Täna otsuse kommenteerimiseks peetud pressikonverentsil põhjendas üks eriarvamusele jäänud riigikohtunik Ivo Pilving samuti, et teise samba vabatahtlikuks muutmise seadusemuudatuses on mitmeid murekohti.
Näiteks tõi Pilving välja, et raha väljavõtmise võimalus suurendab ühest küljest inimeste vaesusriski pensionipõlves, asetades samas teise pensionisambaga mitteliitunutele ebavõrdse koormuse riikliku pensionikindlustuse finantseerimisel.
Eriarvamusele jäänud kohtunikud argumenteerivad vastuolu ka sellega, et kohustusliku kogumispensioni ennetähtaegne väljamaksmine ei puuduta ainult teise sambaga liitunuid, vaid kõiki tuleviku pensionisaajaid.
Mh möönab eelnõu seletuskiri, et väljamaksed võivad suurendada koormust riiklikule pensionikindlustusele ehk esimesele pensionisambale ja seeläbi riigieelarvele. "Sotsiaalmaksu arvelt pensionipõlveks juba kogutud vara ennatlik väljamaksmine tekitab pensionisüsteemi ja riigirahandusse tühiku ja riskid, mille täitmine ja maandamine võib tulevikus raskendada muude riigi ülesannete täitmist ning tekitada ühiskonnagruppide vahel tõsiseid pingeid," kirjutasid seitse kohtunikku eriarvamuses.
"Pensionideks kogutud kapitalist olulise osa enneaegne väljamaksmine ei tugevda pensionisüsteemi ega selle teist sammast, vaid muudab need veelgi hapramaks." Kohtunikud argumenteerivad nimelt, et kui kogumisest loobujate hulk läheb nii suureks, et ohtu satub ka jääjate vara, siis jääjate jaoks puuduvad igasugused kaitsemeetmed. "Seega jääb nende raha, kes on kogunud vara kogumispensioni süsteemi vanaduspõlveks ja sooviksid kogumist jätkata, muuhulgas nende inimeste otsuste meelevalda, kes raha pensionifondis säästa ei soovi."
Niisamuti vastanduvad nad sellega, mida ütles riigikohtu esimees Villu Kõve korduvalt ka tänasel pressikonverentsil - et reformi käiku jälgitakse ja selle põhiseaduslikkuse üle saab ka hiljem arutleda ning rikkumisi ära hoida või kõrvaldada.
"Tegu ei ole valdkonnaga, kus probleemi avastamisel on seadusandjal võimalik kiirelt reageerides see lahendada. Toimivaid lahendusi on vaja luua kümneid aastaid varem," pareerivad kohtunikud üldkogu enamuse hinnangut.
