Villu Kõve (keskel) sõnul ei tähenda riigikohtu otsus, et vaidlus on läbi. Riigikohtunik Heiki Loot (paremal) ütles, et pension ei peaks ainult vaesust vältima, vaid olema piisav. Riigikohtunik Ivo Pilving nentis, et teise pensionisamba elu läheb keerulisemaks.
Foto: Anni Õnneleid
Riigikohtus olid kõik nõus, et pensionireformist ei lähe midagi paremaks. Aga seda keelata ka ei saa.
Eile oli kaalul üle 700 000 eestlase teine pensionisammas. Riigikohtu esimehe Villu Kõve sorav jutt seiskus eile riigikohtu otsust ette lugedes hetkeks. Ta lausus, et riigikohtu üldkogu tegi otsuse, ja seejärel hääldas igat silpi nii selgelt kui võimalik: „Jättis taotluse rahuldamata.”
Veidi hiljem kuulutas president Kersti Kaljulaid pensionireformi seaduse välja ja kurikuulus teine pensionisammas saigi vabatahtlikuks.
Miks nii otsustati? Riigikohtunikud räägivad, et protsess oli pingeline, keeruline ja pikk. Hääledki jagunesid pensionireformi üle otsustades nii, et 12 oli poolt ja seitse vastu. Ja poolt hääletanute seaski oli suuri erimeelsusi.
Erimeelsustest hoolimata lepiti, et pensionireform ei muuda midagi paremaks, kuid inimestele ei saa valikuvabadust keelata.
Justkui teise pensionisamba arutelu varjus jõudis riigikohus Eesti põhiseaduse tõlgendamise kohta palju märgilisema otsuseni, mis võib tulevikus muuta paljude pensionäride heaolu.
