Eestlased kukkusid koroonaisolatsiooni järel raha kulutama
Eestlased kulutasid Eesti kaupmeestelt ostes ja kaardiga makstes kolmandas kvartalis keskmiselt 15,9 miljonit eurot päevas, mis on 8% võrra enam kui aasta tagasi. Välismaistes müügikohtades seevastu kulutati eelmise aastaga võrreldes ligi kolmandiku võrra vähem ehk 2,1 miljonit eurot päevas.
Seega võib öelda, et Eesti elanikud ja ettevõtted kulutasid sel suvel kaardiga makstes enam kui kunagi varem ja varasemast rohkem just Eesti kaupmeestelt ostes.
Paraku ei saa kaupmehed neid näitajaid lugedes puhast rõõmu tunda, kuna välismaalaste ostud Eestis on aastatagusega võrreldes märgatavalt vähenenud: kui aasta tagasi tõid välismaalased Eestisse kaardimaksetega keskmiselt 2,4 miljonit eurot päevas, siis sel aastal vaid 1,5 miljonit eurot (langus 39%).
Need kaupmehed, kes on endale e-poed üles ehitanud, on samuti eriolukorras käivet kasvatanud: III kvartalis osteti Eesti e-poodidest keskmiselt 2,2 miljoni euro eest päevas, mis on 15% võrra enam kui aasta tagasi.
Eestlaste piiriülestest kaardimaksetest 98% tehakse Euroopas ja Venemaal
Eriolukord on jätnud tugeva jälje Eesti elanike reisimisele. Kui 2019. aasta III kvartalis tehti väljaspool Eestit keskmiselt 106 000 kaardimakset päevas, siis 2020. aasta aprillis ainult 51 000.
Eriolukorra järgselt on hakanud näitajad küll kosuma, kuid eelmise aasta mahtu ei ole saavutatud. Samas on riigiti olukord väga erinev. Näiteks Soomes tegid eestlased ka eriolukorras ligikaudu sama palju kaardimakseid kui varem, mis on seotud seal elavate ja töötavate eestlastega.
Lätis ja Venemaal avaldasid reisipiirangud aga tugevat mõju: seal tegid eestlased eriolukorras neli-viis korda vähem makseid kui varem. Kui reisimine Lätti vabaks lasti, siis sündis ka seal uus rekord – juulis tehti seal enam kui pool miljonit kaardimakset.
Eestlased tegid 98% kõikidest piiriülestest kaardimaksetest III kvartalis Euroopas, sh Venemaal; muude piirkondade osakaal oli enne eriolukorda suurem. Kui aasta tagasi tehti Ameerikas Eestis välja antud kaartidega keskmiselt 2000 ostu päevas, siis sel aastal veidi alla tuhande ostu.
Teistes piirkondades on muutused veelgi drastilisemad: Aasias tehti aasta tagasi keskmiselt tuhat kaardimakset päevas, sel aastal vaid 200.
Sularahatehingud pangaautomaadis
Kolmandas kvartalis võtsid Eesti elanikud ja ettevõtted sularaha välja keskmiselt 78 000 korda päevas, kokku 10 miljoni euro eest. Korraga võeti automaadist välja keskmiselt 126 eurot.
Viimastel aastatel on näha selget trendi, et Eesti elanikud jõuavad pangaautomaadi juurde sularaha välja võtma harvem, aga korraga võetakse välja üha suuremaid summasid, mistõttu on automaatidest väljastatud sularaha maht aasta-aastalt siiani pidevalt kasvanud.
Eriolukord on viimase kümne aasta võrdlemisi stabiilsetesse trendidesse toonud muudatusi. Ka III kvartalis ei taastunud varasem maht: sularaha väljastamise tehingute arv oli 12% ja käive 10% väiksem kui aasta tagasi.
Eriolukord mõjutas ka sularaha sissemakse tehingute käivet: III kvartalis pandi sularahaautomaadist oma kontole kokku keskmiselt 5,4 miljonit eurot päevas, mis on 11% võrra vähem kui aasta tagasi. Keskmiselt käivad Eesti elanikud pangaautomaati raha sisestamas 15 000 korral päevas (4% võrra vähem kui aasta tagasi).
Viipemaksed
Kolmandas kvartalis tehti Eestis päevas keskmiselt 397 000 viipemakset ehk 42% kõikidest kaardimaksetest, välismaal tehti 35% kõikidest viipemaksetest. Aasta varem oli kodumaiste viipemaksete osakaal 28%, välismaal 29%. Kõikidest makseterminalidest olid septembri lõpu seisuga 88% viipemakse võimekusega, viipamist võimaldab 89% kõikidest väljastatud pangakaartidest.
Viipemaksete osakaalu kiirele tõusule on kindlasti kaasa aidanud pankade poolt eriolukorras 50 euroni tõstetud limiit makse kohta, mis jäi kehtima ka eriolukorra lõppedes, samuti järjest suurenev viipekaartide ja viipevõimekusega müügiterminalide osakaal.
Ka on endiselt päevakajaline kõrgendatud viiruseoht, mistõttu tasuks võimalusel järgida pankade ja kaupmeeste suuniseid ning võimalusel teha makse alati kontaktivabalt. Pankade hinnangul jääb 50eurose limiidi sisse ligikaudu 95% kaardimaksetest, mis tähendab, et neid on võimalik kontaktivabalt arveldada.
Kuigi viipemakse võimalus on nii Eestis kui ka mujal maailmas juba üsna juurdunud nähtus, saaksid Eesti elanikud seda veel enam kasutada. Kuidas oma hirme maandada ja kasutada võimalust maksta kiiremini?
Siin on mõned soovitused:
- Hoia viipekaarti turvaliselt, nagu sa hoiad ka sularaha kindlas kohas. Kui viipekaart (või muu pangakaart) peaks kaduma, võta kohe ühendust kaardi väljastanud pangaga, et kaart deaktiveerida. Seda saad teha ka mobiilipanga äpis.
- Turvalisuse suurendamiseks seadista mobiilipangas kohesed teavitused. Siis saad kiiresti reageerida, kui tead, et makse sooritaja ei olnud sina ise.
- Kõige turvalisem on kasutada viipemakseks nutitelefoni või -kella. Siis saad viibates maksta ka suuremate kui 50euroste ostude eest.
